Esmavajalike hambaraviteenuste hulka kuuluvad hambaarsti esmane või korduv vastuvõtt, diagnostika, ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ning tuimastus.
Mare Saag nentis, et see, mida annab 40 eurot töövõimelisele inimesele, on omaette teema. “Küll aga võiks see anda suurema motivatsiooni kasutada riiklikult ettenähtud hüvitist selleks, et kontrollida suu tervist. Juba see algatab ahela, mis viib vajadusel hammaste parandamiseni,” ütles Saag.
Kes saavad suuremat hüvitist?
2018. aastast on ette nähtud 85-eurone hüvitis rasedatele, alla üheaastaste laste emadele, vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele ning suurenenud hambaravivajadusega patsientidele. Sel juhul peab patsient ise tasuma arvest 15%.
Lisaks tagatakse alates 2019. aastast eluaegne tasuta hambaravi neile patsientidele, kes ise ei suuda psüühilise või füüsilise puude tõttu suuhügieeniga toime tulla. Nende inimeste hambaravi tasub haigekassa täies ulatuses. Sellised psüühikahäired on intellektipuue, autismispektri häire, dementsus ja muud rasked psüühilised kõrvalekalded.
Tasuta hambaravi tagavad füüsilised puuded on halvatusseisundid, mis haaravad mõlemat ülajäset ja on tingitud kesknärvisüsteemi või neuromuskulaarse organi haigusest; liigutushäired, nagu parkinsonistlik sündroom, generaliseerunud düstoonia ja raskekujuline tantstõbi; ning kaasasündinud või omandatud füüsilised iseärasused, näiteks jäseme ja selle olulise osa puudumine arenematuse või amputatsiooni tõttu.
Meeles tasub pidada seda, et hambaravihüvitist on võimalik saada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes. Oma hambaravihüvitise määra ja jääki saab vaadata riigiportaali eesti.ee rubriigist “Minu hambaravi- ja proteesihüvitiste info”.
