Hea nõuanne

Kuus levinud müüti astmahaigusest

Astmat korralikult kontrolli all hoides saavad kõik astmapatsiendid elada täisväärtuslikku elu, mille hulka kuulub ka spordi tegemine.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Eestis on hinnanguliselt 70 000 – 112 000 astma diagnoosiga täiskasvanut. Tegu on kroonilise haigusega, mida pole võimalik täielikult välja ravida. Seetõttu on korrektne raviplaan ainuke viis, kuidas haigust kontrolli all hoida ning sellega täisväärtuslikult elada. Paratamatult on aga astma pika ajaloo vältel kinnistunud inimeste seas mitmed väärarusaamad, mis tegelikult paika ei pea. Perearst Diana Ingerainen aitab levinumaid neist kummutada.

1. müüt: astmast kasvatakse vanusega välja

Üks levinumaid müüte astma kohta on see, et see on lastehaigus ning sellest kasvatakse vanusega välja. Reaalsuses nii see kahjuks ei ole – astma võib tekkida nii lastel, noortel, täiskasvanutel kui ka eakatel. Paraku sellest ka lihtsalt välja ei kasvata, vaid seda tuleb järjepidevalt ravida ning probleemiga tegeleda. Tänapäevased ravimid ja vahendid võimaldavad regulaarse kasutamise korral aga haiguse kenasti kontrolli all hoida.

2. müüt: astma ei ole tõsine haigus

Kõikidel astmapatsientidel on risk, et nende haigus ja astmahoog võib järsult tekkida ja ägeneda, ning seda hoolimata haiguse tõsidusest, raviplaanist kinnipidamisest või kontrollist haiguse üle. Kui astmat raviga korralikult kontrolli all hoida võib see inimese elu minimaalselt mõjutada. Siiski on maailmas väga palju inimesi, kes ei pea astmat tõsiseks haiguseks, mille tulemusel ei ravita seda ka vastavalt. Ebapiisav kontroll astma üle tähendab aga seda, et maailmas on umbes 150 miljonit inimest, kes elavad riskiga, et võivad mingil hetkel kogeda vältimatut astmahoogu, mis võib vajada ka haiglaravi.

3. müüt: astmahaige ja aktiivne elustiil ei käi kokku

Kuna astma on krooniline hingamisteede haigus, mida iseloomustab õhupuudus ja hingeldus, siis tehakse tihti järeldusi, et astmat põdedes ei tohi trenni teha ega aktiivne olla. Reaalsuses see nii ei ole. Kui astmat korralikult ravida ning haigust kontrolli all hoida, saavad kõik astmapatsiendid elada täisväärtuslikku elu, mille hulka kuulub ka trenni ja spordi tegemine, isegi professionaalsel tasemel.

4. müüt: astmat hoiab kontrolli all sinine astmainhalaator

Sinist värvi astma inhalaatori sees olev ravim on lühitoimelised beeta2-agonistid ehk SABA (short-acting beta-agonists). Nagu ka nimi ütleb, siis tegemist on lühiajalise ravimiga, mille eesmärk on kiiresti leevendada astmaatikutel õhupuudust ja vilistavat hingamist. Korrektseks astmaraviks sellest üksi ei piisa. Üks peamisteks astma tekkepõhjusteks on põletik, kuid kuna see inhalaator on mõeldud sümptomite leevendamiseks, siis see reaalset haiguse tekkepõhjust ei ravi.

5. müüt: astma on nakkav

Astma ei ole kindlasti nakkushaigus. Seda arvatakse vahel seetõttu, et nakkavad hingamisteede haigused nagu gripp ja külmetusviirused, mis võivad astmaatikul kutsuda esile astmahoo. Laste puhul võib astma olla tihti seotud ka allergiatega, kuid täiskasvanute puhul on see harvem. Astmaatikuga ühes seltskonnas viibides keegi kindlasti astmasse ei jää.

6. müüt: köharohi Ventolin

Juba aastaid on teada astma olemus ja ravijuhis. Ometi tuleb ikka ette patsiente, kes küsivad “köharohtu Ventolini“. Ventolin on samuti lühitoimeline beeta2-agonist ravim, mis on mõeldud astma kiireks leevendamiseks, mitte tavapärase köha raviks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.