Kestvusspordiga tegeledes tekib vajadus saada lisaenergiat. Selleks on mõeldud igasugused süsivesikurikkad energiabatoonid ja spordigeelid.
Sellistel toodetel on halb omadus kleepuda hammaste külge, ja see meeldib suus elavatele bakteritele vägagi, sest süsivesikud on neile toiduks. Bakterid toodavad oma elutegevuse käigus happeid, mis põhjustavadki hambaauke.
Kui on tunne, et energiabatoonideta treenida ei saa, ja harrastatakse näiteks väga suure energiakulu ja pika kestusega spordialasid, siis on soovitatav pärast energiaampse juua pisut puhast vett. Nii on suhkrust tekkiv happerünnak nõrgem.
Võimalikke suuprobleeme on veelgi
Lahtise suuga sportimine, näiteks jooksmine, suurendab märkimisväärselt suukuivust, mis omakorda kasvatab kaariese, limaskesta haavandite, infektsioonide, neelamishäirete, igemehaiguste ja halva hingeõhu ohtu, sest hambaid kaitsvat sülge tekib vähem.
Kui hingame nina kaudu, siis nina soojendab õhku, filtreerib õhuosakesi ja keha omastab paremini hapnikku. Suu kaudu hingates jääb see kõik toimumata. Sportimisel on soovitatav hingata nina kaudu sisse ja suu kaudu välja.
On spordialasid, millega kaasneb tahes-tahtmata hammaste kokkusurumine ja krigistamine: mõelgem kas või tõstmise, jõusaalitreeningute, kontakt- ja ekstreemspordi peale. Nii võivad hammastesse tekkida mõrad ja hambad muutuvad tundlikumaks.