Laboriarst: ka tervisliku elustiiliga mees ei tohiks tervisekontrolli lükata teadmata aega

Tervist tasub regulaarselt kontrollida, sest ainult nii saab teada aja jooksul tekkinud muutustest ja neile reageerida.Foto: Shutterstock

Eesti meeste elustiil peegeldub väga hästi nende tervisenäitajatest. Mida saame meeste analüüside tulemustest järeldada ning kui tihti peaks mees tervisekontrollis käima, selgitab SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.

Kuigi dr Laasiku kogemusest on tervisekontrollis käivate meeste hulgas kuni 35-aastaseid vähem kui kolmandik, näitab noorte meeste osalus tervisekontrollides kasvutrendi.

Ilmselt on ühelt poolt põhjuseks positiivne muutus suhtumises tervisekäitumisse üldiselt, kuid teiselt poolt kindlasti testimist propageerivad kampaaniad, üritused ja laialdaselt kättesaadav teave internetis.

Kuni 35-aastaste meeste tervis on üsna hea

Noorte, kuni 35-aastaste meeste tervist võib laborianalüüside tulemuste põhjal hinnata üpris heaks, kui seda võrrelda näiteks 50-aastaste omaga.

Märkimisväärne on aga see, et kui võrrelda sama vanusegrupi terviseanalüüse, siis füüsiliselt aktiivse, tervislikult toituva, mõistlikult puhkava ja mõõdukalt alkoholi tarbiva mehe elustiil on arsti sõnul näha ka tema analüüsitulemustest.

Samuti peegeldub analüüsivastustest see, kui mees rabab kõvasti tööd ja on seetõttu pidevas stressis, mida tihti maandab liigse alkoholitarbimisega. Samutiväljendub tervisenäitajatest istuv töö, ebaregulaarne ja ebatervislik toit ning napp uneaeg.

Tervisekontrolli ei tohi lükata teadmata ajaks edasi

Dr Laasik ütleb, et ei tervisliku ega ebatervisliku elustiili pooldaja ei tohiks oma tervisekontrolle lükata teadmata aega.

Kahjuks kipuvad tervisliku elustiili pooldajad arstivisiite edasi lükkama seetõttu, et tunnevad ennast tervena ja mõtlevad, et mida siin ikka testida. Ebatervislikud aga kardavad teada saada halbadest tulemustest ja juba tekkinud terviseriketest.

Laasik toonitab, et tervist tasub regulaarselt kontrollida, sest ainult nii saab teada aja jooksul tekkinud muutustest ja neile reageerida. Tervisliku elustiili viljelejad võivad tervisekontrolle teha harvem, ebatervislikud peaksid aga arsti külastama tihemini.

Mida peegeldavad noorte meeste tervisenäitajad?

Laboris tehtud analüüsidest saab järeldada, et kahe Eestis valitseva terviseprobleemi, normist kõrgema kolesterooli ja madala D-vitamiini taseme esinemissagedus on noortel meestel oluliselt väiksem kui elanikkonnas keskmiselt.

Näiteks, kui 2019. aastal analüüsitud D-vitamiini proovide järgi oli 95 protsendil elanikkonnast D-vitamiini tase alla normi, siis noorte meeste seas oli see madalam ligikaudu pooltel.

Laasik soovitab, et enamus vajaminevast D-vitamiinist sünteesitakse nahas päikese UVB- kiirte toimel ja alates septembrist kuni aprilli lõpuni, mil päikese aktiivsus on suhteliselt madal, tasub vitamiini toidulisandina juurde tarvitada lisaainena. Isikliku tarbimisvajaduse saab välja selgitada D-vitamiini analüüsiga.

Piisav kogus D-vitamiin on oluline organismi mitme eluliste ülesand toimimise tagamiseks, sealhulgas immuunsüsteemi toetamiseks. Viimastel uuringute andmetel on D-vitamiin abiks ka koroonaviiruse vastu võitlemisel.

Oluline tervisenäitaja, mida regulaarselt jälgida, on arsti sõnul kindlasti ka veresuhkru tase. See aitab õigeaegselt tuvastada diabeedi- ja südame-veresoonkonna haiguste riski.

Noorte meeste kiituseks ütleb Laasik, et normist kõrgemat veresuhkru taset kohtab suhteliselt harva. Kas selle põhjus on vähene magusatarbimine või hästi toimiv süsivesikute ainevahetus, mine võta kinni.

Arst nendib, et meeste puhul kohtab aneemiat ehk kehvveresust oluliselt vähem kui naistel. Kui naistel on aneemia põhjuseks peamiselt raua puudus, siis meestel jaotub see raua- ja B12-vitamiini puuduse vahel võrdselt.

Elustiilile viitavatest näitudest rääkides märgib dr Laasik, et meestel võiks ju eeldada alkoholitarbimisest tingitud muutusi maksaanalüüsides, kuid need on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud.

Kui sageli tervist kontrollida?

Dr Jüri Laasiku sõnul võiksid tervisekontrolli läbinud mehed teatud aja jooksul samu analüüse korrata. Alles siis, kui võrrelda oma isiklikke tulemusi, saab tõelise ülevaate isiklikest normidest ja muutustest.

Need noored mehed, kelle testide tulemused on igati korras või väga väikeste muudatustega, peaks end kontrollima kord 3–4 aasta tagant. Kellel on aga tõsisemaid muutusi ja kahtlusi mingite tervisehäirete esinemiseks või arenguks, võiksid seda teha tihemini – näiteks kord aastas või vastavalt arsti soovitustele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.