Palaviku tõttu tekkinud peavalud on kõige sagedasemad, kuid laste korduva peavalu peamine põhjus on pingetüüpi peavalu. Uuringud on leidnud, et 8–18-aastaste laste seas võib pingetüüpi peavalusid esineda lausa 17%-l ja migreeni 11%-l lastest. Peavalusid võivad kurta juba 6- või 7-aastased lapsed, kuid kõige rohkem esineb seda muret teismeliste grupis. Hädas võivad olla nii poisid kui ka tüdrukud, aga pärast teismeea saabumist on valusid rohkem tüdrukutel. 

Millal otsida arstiabi?

Sagedaste peavalude esinemisel on soovitatav pöörduda kõigepealt perearstile, kes saab koguda haigestumisega seotud informatsiooni ja lisada sellele oma arvamuse. Perearstid jälgivad lapsi aastaid ning teavad nende elu, peamisi varasemaid tervisemuresid ja perekondlikku tausta. Edasi võiksid peavaludega lapsed jõuda lasteneuroloogi vastuvõtule, kus on võimalik haigusjuhuga seotud detaile täpsustada ja otsustada edasiste uuringute vajadus. Visiidi oluline eesmärk on anda soovitusi elustiili ja ravisoovitusi valu leevendamise kohta. 

Kindlasti peaksid lasteneuroloogi vaatevälja jõudma kiiremini need patsiendid, kellel

• esineb uus ja ootamatult tugev peavalu;
• jääb valu enamasti varahommikusse;
• häirib valu ööund;
• tekib valu ajal tugev iiveldus, oksendamine, valgus- või müratundlikkus;
• ei leevene valu valuvaigistitega;
• esineb koos valuga tasakaalu-, teadvus-, nägemishäireid vms.

Äkki tekkinud valu korral saab nõu küsida perearsti või lastearsti nõuandeliinilt, pereõelt või -arstilt, pöörduda EMOsse või minna tasulisele lasteneuroloogi visiidile. 

Kõige olulisem on osata kirjeldada valuepisoodi ja tervet perioodi, millal need on esinenud. Enne visiiti mõelda lapsega koos läbi, millal valud hakkasid, kas need on alati ühtemoodi, kuhu peapiirkonda valu tekib, kui kaua kaebus kestab, mis lapse enesetunnet leevendab või halvendab. Kõik arstid on väga tänulikud, kui visiidile tullakse peavalu päevikuga, kuhu on märgitud ka kõik eelnev. 

Mida saab lapse tervise jaoks ära teha?

Suurt osa peavaludest on võimalik hoida ära tervisliku elustiiliga. Nii nagu tahab terve keha piisavalt puhkust, füüsilist koormust ning kvaliteetset ja tervislikku toitu, nii soovib seda ka meie peaaju. Lastele tuleb näidata head eeskuju ja süüa igal hommikul hommikusööki. Oluline on toituda ka päeval regulaarselt ning vältida pikki paastuperioode. Vereringe tagamiseks on soovitatav juua päeva jooksul küllaldaselt vett ja vältida kofeiini või tauriini sisaldavate jookide kuritarvitamist. 

Päevas peaks olema hea tasakaal õppetöö, mõttetöö ja puhkeaja vahel. Vaid 15–30 minutit puhkeaega kiire päeva lõpus ei ole piisav, et taastada jõuvarusid järgmiseks koolipäevaks. Nutiseadmete kasutus puhkehetkedel tuleks hoolikalt läbi mõelda – kas pingeid maandab rohkem mõnus jalutuskäik värskes õhus või sotsiaalmeedias lõpmatuna näiva sisu skrollimine? Väga oluline on vanemate armastus ja hool – aeg-ajalt tuleb laps ilma hukkamõistmiseta lihtsalt ära kuulata. Väikeste inimeste mured ei pruugi olla üldsegi väikesed! Meeleoluhäired, ärevus ja hirm võivad ronida meie kõigi sisse. 

Tihti põhjustab elavat arutelu ka valuravimite kasutamine. Õige ja ettenähtud ravimite kasutus last ega täiskasvanut ei ohusta. Valu korral on käsimüügiravimite kasutamine soovituste alusel näidustatud ja õige otsus. Kuidas täpselt ravimeid valida ja millises doosis kasutada, saad küsida nõu oma apteekrilt, pere-, lastearstilt või lasteneuroloogilt.

Peavalu on üks tõeline nuhtlus nii täiskasvanule kui ka lapsele. 21. sajandi ühiskond pakub inimestele palju katsumusi, kuid on andnud ka meditsiinile võimaluse aidata igasuguste valude korral. Vahel lahenevad asjad iseenesest, kui aga peavalu on tugev ja lahti sellest kuidagi ei saa, siis tasub ikka pöörduda ka arstide poole.