Hea nõuanne

Malaaria riskipiirkondadesse reisimisel tuleb õigeaegselt alustada ennetava raviga

Malaaria on ohtlik parasiit-nakkushaigus, mis on levinud endeemilises vormis maailma troopilistes ja subtroopilistes piirkondades.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Sel aastal on Eestis diagnoositud neli malaaria haigusjuhtu, seejuures ei kasutanud nakatunutest keegi haiguse ennetamiseks vajalikku kemoprofülaktikat. Terviseamet tuletab meelde, et malaaria riskipiirkondadesse sõites on oluline kasutada sääserünnet ennetavaid meetmeid.

Selleks on vajalik õigeaegselt pöörduda reisimeditsiiniga tegeleva tervishoiuteenuse osutaja poole. Ennetuseks määratakse reeglina kemoprofülaktika juba enne reisi, see tähendab, et tuleb võtta vastavaid verepreparaate.

Oluline on riskipiirkonnas kasutada sääserünnet ennetavaid meetmeid ja kemoprofülaktikast kinni pidada ning kindlasti mitte lõpetada seda omavoliliselt. 

Neli sissetoodud malaariajuhtu

Malaaria on troopilistes ja subtroopilistes piirkondades (Aafrika, Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia, India ja Edela-Okeaania) sääskedega leviv nakkushaigus, mis võib kulgeda väga raskelt.

Eesti tingimustes on malaaria sisse toodav nakkushaigus, viimased kohalikud haigusjuhud registreeriti Eestis 1952. aastal. Aastas registreeritakse üksikud juhud ning tänavu on terviseameti andmetel diagnoositud neli malaaria haigusjuhtu.

Nakatumine toimus Aafrikas: Guineas, Burkina Faso, Ghanas ja Ugandas. Kõik haigestunud vajasid hospitaliseerimist. Haigestunutest ei kasutanud keegi haiguse ennetamiseks vajalikku kemoprofülaktikat.

Eluohtlik nakkushaigus

Malaariat põhjustab algloom Plasmodium, mille liike on palju. Sagedasemad liigid on Plasmodium vivax (kolmepäevase malaaria tekitaja) ja Plasmodium falciparum (troopilise malaaria tekitaja). Viimase poolt põhjustatud haigestumine kulgeb reeglina raskes vormis ja võib lõppeda surmaga. Erinevate andmete alusel lõpeb surmaga 10-40% ravimata juhtudest.

Malaariale on iseloomulik lisaks kõrgele palavikule vappekülmahood, tugev higistamine, isutus, iiveldamine, oksendamine, pea-, lihase- ja liigesevalu, nõrkus, köha ja kõhulahtisus. Mõne päeva möödumisel suureneb põrn ja kujuneb aneemia.

Ravita juhtudel kujuneb raske haigusevorm ikteruse, neerukahjustuse, hüpoglükeemia, aneemia, atsidoosi, hingamisehäirete ja entsefalopaatiaga. Palavikuhood korduvad iga päev, ülepäeva või igal kolmandal päeval.

Malaaria nakkuseallikaks on enamasti nakatunud inimene. Haigustekitaja ülekanne toimub hallasääskede ehk Anopheles tüübi sääskede hammustuse kaudu.

Peiteperioodi pikkuseks on 7-14 päeva P. falciparum, 12-18 päeva P. vivax ja P. ovale ning 18-40 päeva P. malariae etioloogiaga nakkuse korral. Erandina võib P. vivax’ga nakatumisel olla peiteperiood ka 8-10 kuud.

8 soovitust malaaria-endeemilistesse piirkondadesse reisijatele

  1. Alusta õigeaegselt kemoprofülaktikat ja ära katkesta seda omaalgatuslikult.
  2. Malaaria ohupiirkonnas väldi väljas viibimist sääseründe ajal.
  3. Kanna riietust, mis katab avatud nahapiirkonnad.
  4. Kanna tunnustatud sääsetõrjevahendit katmata kehaosadele regulaarselt.
  5. Viibi töötavate kliimaseadmetega ruumides.
  6. Öösiti sulge aknad ja uksed või kata need sääsevõrkudega.
  7. Kui sääsed võivad toas olla, siis maga terve sääsevõrgu all ja kasutada toas sääsetõrjevahendeid.
  8. Reisi ajal või pärast kodumaale naasmist palaviku tekkel pöördu viivitamatult arsti poole.

Täpsemad juhised malaariasse nakatumise riskipiirkonnad ja soovitatavad ennetusmeetmed leiab siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.