Pärast viirust hävitava korduskasutusmeetodi rakendamist uuriti, millise suurusega osakesed maski läbivad. Selleks tehti katsed kolmes suuruses osakestega: 100 nm osakesed, mis on kõige väiksemad, viirusesuurused; 300 nm osakesed, mis tulevad maskist kõige paremini läbi, ning 3000 nm suurused osakesed, mis kujutavad endast väga väikesi pritsmeid (selline on korduvkasutatavate kaitsemaskide sertifikaadis määratud suurus). Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas meditsiiniliste maskide filtreerimisvõime on pärast töötlust muutunud.
Tulemused näitasid, et ühekorramaskide kvaliteet muutub kuumtöötluse järel vähe. Meditsiinilist maski võib pärast viis minutit kuumas vees hoidmist uuesti kanda ja kuumaveeprotseduuri võib korrata vähemalt kümme korda. Maskide hingatavuses erilist muutust ei täheldatud. Samuti jäi maskide kvaliteet pärast kümnekordset töötlemist paremaks, kui see on mitmel korduskasutataval kangast maskil, millel puudub filterkiht. Eraldi filtreerivat kangast sisaldavate korduskasutatavate maskide omadused on sarnased nüüd katsetatud meditsiiniliste ühekorramaskidega.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika labori juhataja professor Heikki Junninen ütles, et selle uuringu tulemuste põhjal on võimalik vähendada maskiprügi teket, kuid tõdes, et meditsiinilised maskid looduses siiski ei lagune ja see on nende peamine halb omadus. „Muus osas on meditsiiniliste maskide kvaliteedi ja hinna suhe vaieldamatult kõige parem: need filtreerivad igas suuruse osakesi väga hästi, neil on väga hea hingatavus ja odav hind,“ sõnas ta.