Ta selgitab, et nõrgestatud immuunsusega on patsiendid, kes saavad keemiaravi, suuremahulist kiiritusravi või pikaaegset immunosupressivset ravi näiteks deksametasooni või prednisolooniga.
Nõrgestatud on ka patsiendid, kes põevad lümfisüsteemi- ja hematoloogilisi haiguseid nagu näiteks müeloom ja lümfoom.
Kasvajalise haigusega patsiendid on osalenud ka viirusevastase vaktsiini väljatöötamisel ning ka nemad on osalenud uuringutes ja Tuule sõnul on kindlaks tehtud, et vaktsiin on neile ohutu.
Tuul täpsustab aga üle, et vaktsineerimine ei peaks toimuma aktiivse keemia- ja kiiritusraviga koos. Vaktsineerimise peaks ajastama vähemalt kaks nädalat enne keemiaravi algust või kahe keemiaravi tsükli vahele.
Onkoloogi sõnade kohaselt ei ole vähem oluline, et tervishoiutöötajad oleksid vaktsineeritud, et nad ei kannaks edasi viirust ja et ei haigestuks patsiendid, kellel on suurem tõenäosus nakatuda. Samuti oluliselt suurem, isegi 10 korda suurem, tõenäosus põdeda rasket COVID-19 haigust ning sellesse surra.
“Kui saate kutse tulla vaktsineerimisele, siis minge kindlasti! Mina olen vaktsineeritud, et sind kaitsta, mine sina, et teisi kaitsta,” julgustab Tuul.
