Töökiusamine võib psühholoogi sõnul mõjutada nii ohvri vaimset kui ka füüsilist tervist, vähendades võimalusi suhelda tööl, säilitada sotsiaalseid sidemeid, isiklikku mainet ja tervist. Suur osa kiusamisjuhtumitest jääb aga avastamata ja lahendamata, kuna juhid ei teadvusta probleemi olemasolu või ei jõua info juhi või töötajate usaldusisikuni.
Peamised inimeste hirmud kiusajale või ahistajale vastu hakkamisel on Maikalu sõnul kartus, et reageerimisele järgnevad sanktsioonid või teised ebameeldivad tagajärjed – hakatakse veelgi rohkem kiusama, vallandatakse vmt.
Töökius ei ole juhuslik
Kas sinu tööülesannete seatakse põhjendamatuid tähtaegu või on töömaht juhtimatu? Kolleeg ründab sind solvangutega või levitab halvustavaid kuulujutte? Tunned ennast töökollektiivis pidevalt alandatu või alavääristatuna? Või teeb kolleeg sinu kohta kahemõttelisi, nilbeid või seksistlikke nalju ning puudutab sind kohatult?
Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et tegemist on töökiusu või ahistamisega. Maikalu sõnul muutub sõbralik suhtlemine ahistamiseks siis, kui see on ühele poolele ebameeldiv ja vastumeelne.
„Töökius ei ole juhuslik. See on pikaajaline ja korduv pahatahtlik käitumine, mille tõttu keegi on abitus ja kaitsetus positsioonis,“ rääkis Maikalu. Ta selgitas, et kiusaja eesmärk on panna teine inimene end halvasti tundma. Kiusaja võib olla juht, kolleeg, aga ka alluv. Samuti võib kiusamine olla väga varjatud või ka avalik.
Sageli väljendub töökius teise inimese teadlikult ja ilma põhjuseta kehvemasse positsiooni panemises. Näiteks ei edastata teadlikult mingit vajalikku tööalast informatsiooni, kästakse teha tööd, mis on allpool töötaja kompetentsi taset. Siia alla kuulub ka pealesunnitud liiga suur töökoormus või muud ebamõistlikud tööalased nõudmised, halvustavad või alandavad märkused, solvamised, kuulujuttude levitamine, teise inimese maine teadlik kahjustamine jne.