Terve inimene võiks tervist kontrollida iga 4–5 aasta järel

Kuna verenäitajate kõrvalekalle normist võib ilmneda ilma märgatavate sümptomiteta, peaks ka pealtnäha terve inimene regulaarselt tervisekontrollis käima. „Hea enesetunde korral tuleks võtta eesmärgiks olulisemad tervisenäitajad iga 4-5 aasta tagant üle vaadata. Alustada võiks tavalisematest vereanalüüsidest ja arsti visiidist, mis kuuluvad enamasti baastervisekontrolli hulka, ning annavad hea ülevaate tervisest ja organismi toimimisest,“ soovitab dr Abel.

Ta märgib, et enesetunde põhjal enamasti täpset diagnoosi panna ei saa. Seetõttu tasub kaebuste korral, näiteks pidev väsimustunne, tihe haigestumine või ootamatud verejooksud, esmalt just verepilti vaadata.

Dr Abel toob olulisemate verenäitajatena esile veresuhkru, kolesterooli ja selle erinevad analüüsid ning Eesti geograafilisest asukohast tingituna ka D-vitamiini taseme. Näiteks ravimite ja alkoholi regulaarsel tarvitamisel tasub kindlasti kontrollida ka maksa ja neerude funktsiooniga seotud analüüse. 

Hea enesetunde võti on liikuv eluviis ja teadlik toitumine

Mõõdukas füüsiline koormus aitab hoida verepildi stabiilsena ning põletiku-, veresuhkru- ja kolesteroolinäitajad kontrolli all. Olulisel kohal on ka toitumine. Eelkõige tuleks vältida ekstreemseid harjumusi – reeglina pole liiga palju ega liiga vähe teatud toitaineid organismile hea.

Lisaks on tähtis töö- ja puhkeaja tasakaal. Siin saab palju ära teha tööandja, tuletades töötajatel meelde liikumise olulisust, pakkudes sportimisvõimalusi ja vajadusel tuge vaimse tervise hoidmiseks, sest vaimne stress võib soodustada somaatiliste haiguste teket.

Täna, 14. juunil tähistataval ülemaailmse veredoonorluse päeval on paslik meenutada, et vereandmine hea täiendav moodus tervise jälgimiseks, kuna doonoriks saavad olla ainult terved inimesed. Organismi kui terviku mõttes pole muidugi väheoluline doonorlusega kaasnev rahulolutunne tehtud heateost.