Hea nõuanne

Miks pärast päikeserohket suve D-vitamiini vaegus jätkuvalt kimbutab?

Päikesevitamiin.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Suvi oli tänavu päikest täis, kuid D-vitamiini vaegust diagnoositakse Eesti inimeste seas ilmast hoolimata. SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko selgitab, et päikesest ei piisa, kui organismil on suurenenud D-vitamiini vajadus. Samuti tuleks silmas pidada põhjuseid, mis vitamiini imendumist võivad takistada.

“Lootus, et saime suvel piisavas koguses D-vitamiini, on kindlasti olemas, aga meie igapäevased testimised näitavad, et pigem vajavad Eesti inimeste vitamiinivarud jätkuvalt täiendamist,” tõdeb dr Irina Utenko. 

Laboriarst toob välja, et D-vitamiini defitsiidi põhjused pärast kuuma suve on vahel väga argised ja seotud meie elustiiliga. Dr Utenko sõnul oleks kõige tervislikum aeg päikese käes viibimiseks ajavahemikus 9:00-12:00 hommikul. Kui paljud meist aga tegelikult, eriti argipäeviti, sel ajal õues õhuvanne võtavad? Lisaks võib D vitamiini sünteesi nahas mõjutada pilvine ilm, õhusaastumine või päiksekaitsefaktoriga kreemide (suurem kui SPF8) kasutamine.    

Kes peaksid regulaarselt päikesevitamiini juurde võtma?

Kõrgem D-vitamiini vajadus on dr Utenko sõnul rasedatel naistel ja imetavatel emadel, kes peaksid regulaarselt D-vitamiini juurde võtma, et organismi suurenenud vajadus katta.

Tartu Ülikooli uurimuse kohaselt on D-vitamiini väike sisaldus Eesti rasedate naiste hulgas sage ning selle peamisteks riskiteguriteks on raseduse kandmine vähese päikeseintensiivsusega kalendrikuudel, kuid samuti raseduseelne rasvumine. D-vitamiini tase organismis mõjutab raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid. Uurimusest selgub, et Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole meie tulevastel emadel talviseks perioodiks piisavad.

Kõrgem D-vitamiini varu võiks olla dr Utenko sõnul veel regulaarselt tugeva koormusega sportivatel inimestel, et organism pingega paremini toime tuleks.

Lisaks on üheks faktoriks vanus. Vananedes ei sünteesi nahk enam nii tõhusalt D-vitamiini ning defitsiit on kerge tekkima. Melaniin vähendab naha võimet D-vitamiini sünteesida ning see on põhjus, miks mitte ainult vanemaealistel, vaid ka tumedama nahaga inimestel on süntees nahas nõrgem ning oma varusid tasub kontrollida.

Mis mõjutab D-vitamiini imendumist?

D-vitamiini defitsiidi põhjused võivad olla seotud ka inimese tervisliku seisundiga laiemalt. Imendumine on raskendatud peensoole haiguste korral: tsöliaakia, põletikulised soolehaigused, maovähendusoperatsiooni järgselt või mõnede ravimite tarvitamisel. D-vitamiini vaegus on tavapärane ka kroonilise alkoholismi korral. 

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis imendub kogu peensoole ulatuses, samas reserv ladestub omakorda maksakoes ja rasvkoes. “Ülekaalulisel inimesel on seetõttu D-vitamiini reserv suur, aga organism ei saa kergesti seda rasvkoest kätte. Kui inimene võtab kaalust alla, siis tasub D-vitamiini annused üle vaadata,” selgitab dr Utenko. 

Oluliseks imendumise mõjutajaks on toitumine. Imendumist vähendab liiga kiudainerikas toit, kohviga liialdamine, samuti kipuvad defitsiiti tundma taimetoitlased. Tähele tuleks panna, et teised rasvlahustuvad vitamiinid, näiteks A-, E- ja K- vitamiinid, konkureerivad peensooles lahutsumisel ja võivad samuti takistada d-vitamiini lahustumist ja sellega ka imendumist. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata oma toitumisele tervikuna.

Peale päikesevalguse saavad inimesed D-vitamiini toidust või juurdevõetava preparaadina. D-vitamiini peamised rikkalikud allikad on enamik kuumtöödeldud kalu (eriti räim, lõhe) ja keedetud muna. Sobivad D-vitamiiniga rikastatud piim ja piimatooted.

Toidust saadud või preparaadina võetud D-vitamiin lahustub dr Utenko sõnul peensooles võrdselt. Kuid arvestama peaks, et kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, siis tasub seda sisse võtta selle toidukorraga, kus on rohkem rasva. Kasulikud rasvad on näiteks chia-seemned, avokaado, piimarasv, mis tagab parema omastamise. 

Miks tänapäeval D-vitamiinist nii palju räägitakse?

Dr Utenko sõnul oli vanasti D-vitamiin tuntud pigem kui laste vitamiin. Seda põhjusel, et teada oli vaid osa kasulikest omadustest – see, mis luud ja hambad korras hoiab. Teaduse areng ja uued uuringud on D-vitamiinile viimaste kümnendite jooksul omistanud oluliselt laiema tähenduse. Täna on teada, et D-vitamiin reguleerib rohkem kui 200-t geeni mistõttu on see vitamiin oluline paljudes füsioloogilistes protsessides inimkehas. 

“D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab ka immuunsüsteemi rakke ja insuliini hormooni sünteesdi kõhunäärmes, aitab vererõhku reguleerida, vere hüübimist, närvikoe talitlust, aitab hoida lihased toonuses ja parandab sooritusvõimet,” loetleb arst kasutegureid.

Lisaks seostatakse D-vitamiini madalat taset suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusesse, kasvajatesse, erinevatesse infektsioonidesse jne. Dr Utenko lisab, et alahinnata ei saa ka vitamiini mõju hooajaliste külmetushaiguste ennetamisel. Hiljutised uuringud rõhutavad D-vitamiini rolli ka meeste tervisele, sest vaegus võib põhjustada madalat testosterooni taset.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.