Mille taha uue aasta lubadused kõige rohkem takerduvad ja kuidas nendega kaasnevat stressi maandada?

Kui lubaduste nimekiri on pikk, siis jaota lubadused aasta peale laiali.Foto: Shutterstock

Uuest aastast hakkan dieeti pidama ja trennis käima! Liha söömise lõpetan ära, suhkrust ja valgest jahust loobun samuti. Kõlab tuttavalt? Aga kas ka tervislikult?

Soov miskit enda juures muuta või milleski parem ja osavam olla on üldinimlik. Aasta vahetumine on selleks justkui õige hetk – nagu saaks vana „mina“ maha jätta ja liikuda edasi parema suunas, tõdeb Confido laste ja noorukite psühhiaatri Magda Kõljalg meditsiinikeskuse ajaveebis. Ta lisab, et kuigi suuremaid eesmärke püstitatakse endale ka teiste oluliste sündmuste puhul, näiteks pulmad, kooli lõpetamine, eksamid ja sünnipäevad, siis mahukamad muudatused on pigem seotud aastavahetusega.

Milliseid tõotusi inimesed aastavahetusel annavad? „Kõige levinumad lubadused on seotud füüsilise tervisega, näiteks et teen trenni või toitun tervislikumalt. Küsitlusi on tehtud nii USAs kui ka Inglismaal ja soolisi erinevusi väga palju ei olegi,“ seletab dr Kõljalg. „Pigem sõltuvad eesmärgid eluetapist ja sellest, mida inimene tol hetkel väärtustab – kas näiteks uue töökoha otsinguid, pere loomist, lähedastega ajaveetmist, raha säästmist, sotsiaalmeedias veedetud aja vähendamist või raamatute lugemist.“

Miks veab viltu?

Mille taha uue aasta lubatused kõige rohkem takerduvad ja mida teha, kui täitmata lubadus väga painama jääb? „Enamasti võetakse endale korraga liiga palju ja liiga suuri lubadusi ning jäetakse need enda jaoks lahti sõnastamata,“ selgitab Kõljalg. Või siis vaatab inimene teiste pealt, mida nemad muuta plaanivad, ja teeb sama, unustades mõelda, kas ta ka ise seda päriselt soovib.

Ebaõnnestumine mõjub alati ebameeldivalt, mõnele rohkem ja mõnele vähem. „Aasta alguses on unistused suured ja kui asjad ei lähe plaanipäraselt, on pettumus kerge tekkima. Kui inimene on juba vaimse tervise tõttu haavatavam, võib ebaõnnestumine süvendada olemasolevaid muresid, nagu näiteks väärtusetuse tunne, lootusetus, ärevus, depressiivsed mõtted ja läbipõlemine,“ ütleb Kõljalg.

Ta lisab, et tihti kipume end teistega võrdlema ning kui endal ei õnnestu eesmärkidest kinni pidada, ent teistel läheb hästi, võib see emotsionaalset heaolu veelgi enam mõjutada. Nii ebarealistlike plaanide tegemises kui ka ebakindluse suurenemises mängib suurt rolli sotsiaalmeedia. On ju inimestel kombeks seal jagada oma suuri eesmärke ning pilte ja jutukesi täiuslikust tulevikust. See võib teistes veelgi enam tekitada tunnet, et nad pole piisavalt head ja peavad muutuma.

Mitu suurt eesmärki oleks realistlik endale püstitada? „Eks see on igaühel erinev, aga mina soovitan võtta ühe suure asja korraga. Kui soovid, alusta uuest aastast, aga muudatusi võib oma elus teha ka igal teisel ajal,“ rahustab dr Kõljalg.

Mis aga kõige tähtsam – enne suurte eesmärkide püstitamist tasub psühhiaatri sõnul leida tasakaal oma praeguse elu ja muutumissoovi vahel: „Eesmärkide seadmine ei pea tähendama, et sinu juures on midagi halba, mida tuleks muuta. Pigem on see võimalus end veel rohkem hinnata ja endale parimat tahta.“

Psühhiaatri soovitused uusaastalubadustega kaasneva stressi maandamiseks

  • Enne eesmärkide püstitamist mõtle läbi, kas eesmärk on sinu enda seatud või tuleb surve mujalt. Miks soovid saavutada just seda eesmärki?
  • Kui lubaduste nimekiri on pikk, siis jaota lubadused aasta peale laiali.
  • Sõnasta lubadused võimalikult täpselt. „Võta kaalust alla“ on liiga ebamäärane, parem laienda seda – kui palju soovid kaalust alla võtta ning milliseid samme selle nimel astud. Pane näiteks kirja kindlad trenni- ja toitumisharjumused.
  • Võta üks muudatus korraga. Kaalust alla võtmine on tegelikult väga suur eesmärk, mis vajab mitut uut harjumust, nagu trenn ja toitumine. Jaota suur eesmärk mitmeks väiksemaks. Näiteks keskendu üks kuni kaks kuud ainult trenniharjumuse tekitamisele ning alles seejärel lisa juurde muudatused toitumises.
  • Leia sõber, kellel on sarnane eesmärk või kellega saad regulaarselt kogemusi vahetada, et teineteist motiveerida.
  • Märgi kalendrisse igasse kuusse üks päev, mil vaatad üle möödunud kuu edusammud ja küsid endalt, kas saaksid midagi paremini teha. Nii tead täpselt, mis töötab ja mis mitte.
  • Võrdle oma arengut iseenda, mitte teiste edusammudega.
  • Kui sind motiveerivad autasud, siis mõtle endale eesmärgi täitudes välja midagi head.
  • Kui mõne lubaduse pidamine ei lähe plaanipäraselt, siis mõista, et see on täiesti okei. Võib-olla valisid liiga suure eesmärgi või toimus elus midagi muud, mis takistas tegemast kõike nii, nagu tahtsid. Kogu see info aitab sind järgmisel korral, kui soovid püstitada sarnast eesmärki.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.