Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab Clostridium tetani. Bakteri eosed on pinnases ja tolmus laialt levinud, näiteks mullas, kõdus, sõnnikus. Eestis on ligi 70% teetanuse juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega.
„Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Üsna tavalised on vigastused aiatöödel või ehitusel. Näiteks aias paljajalu liikudes võib üsna kergelt roostes naela jalga astuda, kuigi tegelikult piisab ka roosipõõsa torkest. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu ja kui inimene pole teetanuse vastu vaktsineeritud, siis on oht nakatuda,“ selgitab Confido koduvisiidi õde Erki Limbak.
Vaktsineerimata inimesel võivad esimesed haigusnähud tekkida juba järgmisel päeval või ka alles kolme nädala pärast. Teetanus algab spasmidega, eelkõige mälumislihaste spasmidega. Järgnevad neelamisraskused, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus ning hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Enamjaolt on teetanus ravitav, aga oluline on märkida, et teetanuse kutsub esile juba väike kogus toksiini. Ehk siis risk haigestuda on suur.
