Hea nõuanne

Millised haigusnähud viitavad teetanusele ja miks tuleb iga 10 aasta tagant ennast vaktsineerida?

Teetanust põhjustava bakteri Clostridium tetani eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab Clostridium tetani. Bakteri eosed on pinnases ja tolmus laialt levinud, näiteks mullas, kõdus, sõnnikus. Eestis on ligi 70% teetanuse juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega. 

„Teetanuseoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade, nahka läbivate pindude aga ka putukate ja loomade hammustusega. Üsna tavalised on vigastused aiatöödel või ehitusel. Näiteks aias paljajalu liikudes võib üsna kergelt roostes naela jalga astuda, kuigi tegelikult piisab ka roosipõõsa torkest. Haigustekitaja satub organismi haava kaudu ja kui inimene pole teetanuse vastu vaktsineeritud, siis on oht nakatuda,“ selgitab Confido koduvisiidi õde Erki Limbak.

Vaktsineerimata inimesel võivad esimesed haigusnähud tekkida juba järgmisel päeval või ka alles kolme nädala pärast. Teetanus algab spasmidega, eelkõige mälumislihaste spasmidega. Järgnevad neelamisraskused, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus ning hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Enamjaolt on teetanus ravitav, aga oluline on märkida, et teetanuse kutsub esile juba väike kogus toksiini. Ehk siis risk haigestuda on suur.

Teetanuse vaktsiin tee iga 10 aasta järel

„Kui inimene satub nahka läbiva vigastusega traumapunkti või arsti juurde, siis uuritakse kohe – kas teetanuse vastu on vaktsineeritud? Enamjaolt inimesed vastust öelda ei oska, sest teetanuse vaktsiin on kõrge immonugeensusega. See tähendab, et pärast vaktsineerimist kestab immuunsus pea 10 aastat,“ räägib Limbak traumapunktis töötamise kogemuse pinnalt.

“Tihtipeale juhtub trauma olukorras, kus meditsiiniabi on kaugemal või pole kohe võimalik tervishoiutöötaja juurde pöörduda. Vaktsineerimata inimese puhul, kellel on vaktsineerimisest möödas rohkem kui 10 aastat, tuleb aga vaktsiin teha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 21 päeva pärast trauma esinemist.”

Eestis vaktsineeritakse teetanuse vastu juba alates 1951. aastast ja tänu sellele on haigusjuhtumeid väheks jäänud. Laste immuniseerimine toimub juba 3. kuust alates. Järgnevad revaktsineerimised, aga pärast 16. eluaastat peab inimene ise edasi vaatama, et iga 10 aasta tagant oleks kaitse uuendatud.

Oma vaktsineerimise infot saad kontrollida patsiendiportaalist või kollasest vaktsineerimispassist ja ka perearstilt. “Kui suvel on plaanis rohkelt õues ning aias viibida, siis tasub ennast kaitsta. Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgutõve eest ning läkaköha eest,“ lisab Limbak

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.