Esmakordne nõustamine toimub patsiendiga silmast silma ning kestab vähemalt 45 minutit. Mõnikord nõustab lisaks õele ka näiteks arst või hoopis ämmaemand, kui suitsetamisest soovib loobuda rase. Kohtumisel hindame patsiendi seisundit, nikotiinisõltuvuse tugevust, enesetunnet, arutame motivatsiooni suitsetamiseks loobumiseks ning paneme paika raviplaani. 

Nõustamisel kasutan motiveeriva intervjueerimise põhimõtteid. Patsient täidab nikotiinisõltuvuse testi ja vajadusel emotsionaalse enesetunde küsimustiku. Nikotiinisõltuvuse testi tulemuste põhjal valitakse, kas ja millist nikotiinasendusravi preparaati saab patsiendile pakkuda. Emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastuste põhjal saab hinnata võimalikke kaasnevaid meeleoluhäireid ja vajadust retseptiravimite või psühholoogi abi järele.

Loobumisplaani koostan vastavalt patsiendi vajadustele. Annan soovitusi, mida teha enne esimest tubakavaba päeva ning kuidas tubakavabana püsida. Esmasel visiidil lepime kokku korduskohtumise. Samuti lepime kokku esimese tubakavaba päeva. Arutame läbi abivahendid, mida patsient soovib kasutada. Need võivad olla ravimid või nikotiinasendusravi tooted – plaaster, närimiskumm, imemistablett. Õde võib soovitada nikotiinasendusravi, mis on saadaval retseptita. Retseptiravimid määrab kopsuarst. 

Millised kõrvalnähud suitsetamisest loobumisel tekivad ja kuidas nendega toime tulla?

Suitsetamisest loobumisel võib patsient silmitsi seista mitmete kõrvalnähtudega. Tekkida võivad näiteks unehäired, köha, kõhukinnisus, söögiisu tõus, keskendumisraskused. Ärevus ja depressioon võivad süveneda. 

Unehäired tekivad paljudel loobujatel. Kui öösel end välja puhata ei saa, on inimene järgmisel päeval ärevam ning suitsetamise soov on suurem. Kui suitsetaja tarbib kohvi, peab ta tubakast loobumisel kohvi kogust neli korda vähendama. Nikotiin viib kofeiini organismist välja ning suitsetajad taluvad kohvi hästi. Kui aga suitsetamine lõpetada ja sama palju kohvi edasi juua, võib tekkida kofeiinimürgistus – halb enesetunne, südame puperdamine, ärevus ja unepuudus. 

Kui asendusravi tootena valisime patsiendiga välja ööpäev ringi kasutatava plaastri, soovitan unehäirete korral see ööseks eemaldada. Seda juhul, kui loobuja järgmisel hommikul kohe suure nikotiinivajaduse tõttu suitsetama ei hakka. 

Unehäireid aitavad leevendada toidulisandid melatoniin ning magneesium koos B-grupi vitamiinidega. Oluline on ka tavapärane unehügieen – enne magamaminekut nutiseadmeid mitte kasutada, mitte süüa suurt ja rasvast toidukorda jmt. Uinumisraskuste ja unehäirete puhul saab arst soovitada ka ravimit, kui muu ei aita. 

Depressiooni ja ärevuse puhul aitavad tubaka tarvitamisest loobuda retseptiravimid. Dopamiini taset aitab tõsta ja seeläbi ärevust leevendada liikumine, samuti õpetan hingamisharjutusi. Inimene peab ise leidma endale suitsetamise asendustegevuse, näiteks mõni patsient kuulab hoopiski muusikat, mis teda rahustab.

Kuidas aitate patsientidel järjepidevust ja meelekindlust säilitada?

Motivatsiooni hoidmine ongi patsientide jaoks kõige keerulisem. Tavaliselt pärast esimest visiiti soovivad inimesed kohe suitsetamisest loobumisega algust teha, motivatsiooni jagub. Nõustamise osaks on korduvad visiidid, mida teen tihti telefoni või mõnikord e-kirja teel. Muidugi on ka silmast silma kohtumisi. Korduvate visiitide käigus jagavad patsiendid oma muresid, räägivad, millised on kõrvalnähud, kuidas nendega on toime tuldud jm.

Tihti öeldakse, et sammsammuline liikumine visiidist visiidini aitab vastu pidada. Teise nõustamise teeme tavaliselt kuni kaks nädalat pärast esmast visiiti, kuid nii mõnigi kord toimub see varem. Kindlasti on mitu kordusvisiiti kahe kuu jooksul pärast esmast nõustamist. Võimalusel otsin kontakti ka poole aasta ja aasta pärast. Nii saan jälgida, kas patsient on kogu selle aja tubakavaba püsinud, ja talle suitsetamisest loobumisel toeks olla. 

Kui kiiresti nikotiinisõltuvus tekib?

Suitsetamine on krooniline haigus. Kui loobuja uuesti suitsetama hakkab, siis esimene suits on küll vastik, kuid järgmine juba nauditav ja mõne aja pärast suitsetatakse sama palju kui enne loobumist. 

10%-l lastest tekib sõltuvus juba paari kasutamiskorra järel, pooltel nädalase kasutamise järel. Lapsed kasutavad e-sigaretti ja nikotiinipatju, vanemate klasside õpilased võivad neid noorematele koolides pakkuda ja müüa. Väidetakse, et e-sigaret ja nikotiinipadjad on ohutud, kuid tegelikult see kindlasti nii ei ole. Eestis alustatakse nikotiinitoodete tarvitamist juba 12–14-aastaselt, oleme sellega kahjuks teiste riikide võrdluses esirinnas. 

Millised on peamised tervisekahjud, mida suitsetamine tekitab?

Nikotiin on erguti, mis aitab keskenduda ja rahustab küll hetkeks maha, kuid samas hoiab ärevuse üleval. Hetkeline rahunemise ja heaolu tunne kaob kiiresti ning uuesti tekkinud ärevuse leevendamiseks vajab inimene uut doosi nikotiini. 

Nikotiin on psühhoaktiivne aine, mis lisaks sõltuvuse tekitamisele kahjustab ka aju arengut. Suitsetamine kasvatab riski haigestuda kopsu- ning südame-veresoonkonnahaigustesse, soodustab kasvajate teket ja loote väärarengut. 

Mida lapsevanem peaks tegema, kui avastab, et laps kasutab nikotiinitooteid?

Saame aidata ka lapsi ja lapsevanemaid – soovitan nõustamiskabinetti koos lapsega tulla. Samuti võib pöörduda perearsti või -õe poole. Kindlasti peaks rääkima õpetajatega, et välja selgitada, kas koolis ei ole edasimüüjaid. Kooli tugi loobumisel on väga oluline. 

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud nõustamiskabinetid, kust saab asjalikku nõu ja tuge. Nõustamine on tasuta ja ei nõua saatekirja. Leia endale lähim nõustamiskabinet ning registreeri ennast nõustamisele.