Mis on mikrobioota ning kuidas jõuluaegne söök ja lähisuhted seda mõjutavad?

Üks oluline seedetrakti mikrobiootat mõjutav tegur on toit. Kuidas katta jõululauda nii, et see mikrobiootale hästi mõjuks?Foto: Shutterstock

Jõulud on olnud traditsiooniliselt rohke söömise ja seltskonna nautimise aeg. Kuidas mõjutab see aeg aastast aga soole mikrobiootat ning kuidas targalt tarbides oma mikrobiootat hoida, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia vanemteadur Epp Sepp ja meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.

Mis on mikrobioota?

Inimese mikroobikooslus ehk mikrobioota elab koos meiega ning see on meile tavaolukorras kasulik. Suurimaks mikroobide reservuaariks inimese kehas on seedetrakt.

Seedetrakti mikrobioota kirjeldamiseks kasutatakse ühe olulise näitajana liigirikkust ja mitmekesisust. Nagu looduseski, on liigirikkus ja mitmekesisus tähtsad eubioosi ehk mikrobioota tasakaalu näitajad, mis on olulisel määral seotud meie tervisega.

Mikrobioota tasakaalutust ehk düsbioosi seostatakse erinevate haiguste tekkega, nagu allergia, ülekaal, suhkurtõbi, südame- ja veresoonkonna haigused ning ka psüühilised häired (meeleolu kõikumised, depressioon jne).

Inimese mikrobioota uuringuteks kasutatakse tänapäeval mikroobide genoomi ehk mikrobioomi uuringuid. Inimeste genoomid on 99 protsenti üksteisega sarnased, kuid inimeste mikrobioomide sarnasus on ainult 5 protsenti. Miks see nii on?

Meie mikroobikooslusi mõjutavad paljud erinevad faktorid, sh vanus, elukeskkond (maal või linnas, geograafiline piirkond), eluviis ja elukutse, hügieeni tase, tervislik seisund ja antibakteriaalsete ainete kasutamine.

Üheks olulisemaks seedetrakti mikrobiootat mõjutavaks teguriks on toit. Meie toitumisharjumused ja/või nende muutused mõjutavad oluliselt seedetrakti mikroobikooslust, liigirikkust ja mitmekesisust.

Hea ja traditsiooniline jõulusöök ning mikrobioota

Jõulude ajal muutuvad meie toitumusharjumused. Hollandis korraldatud uuringu andmetel suurenevad jõulude ajal inimeste toidukogused ja enam süüakse küllastunud rasvu ja punast liha.

Punane liha sisaldab L-karnitiini, mille inimese seedetrakti bakterid muudavad trimetüülamiiniks (TMA), mis oksüdeeritakse maksas trimetüülamiin-N-oksiidiks (TMAO). Viimane muudab kolesterooli ainevahetust ja suurendab selle ladestumist arterites.

Kõrgenenud TMAO tase on oluline südame- ja veresoonkonna ning neeruhaiguste riskifaktor. Seedetrakti enterobakterid on kõige suuremad TMA produtseerijad. Rasvarikka punase liha söömine suurendab nende bakterite hulka sooles, mis omakorda põhjustab soole limaskesta läbilaskvuse suurenemist ja organismi põletikutaseme tõusu.

Samal ajal vähenes seedetraktis süsivesikute fermentatsiooniga seotud mikroobigruppide osakaal, mis produtseerivad kasulikke lühikese ahelaga rasvhappeid (võihape, äädikhape jt).

Jõuluaegsed lähisuhted ja mikrobioota

Jõulud muudavad meie eluolu – me suhtleme enam oma lähedastega ning see võib mõnikord tekitada ka stressi. Stress võib põhjustada seedetrakti mikrobioota muutusi – piimhapet produtseerivate bakterite osakaalu langust ja enterobakterite osakaalu suurenemist.

Hollandis tehtud uuringus võrreldi jõulude aja soole mikrobiootat kahes grupis: esimene grupp veetis jõulud oma pereringis ning teine uuringugrupp käis külas emal-isal.

Mikrobioota uuring näitas, et seedetrakti mikrobioota mitmekesisus oli suurem inimestel, kes veetsid jõulud vanematega.

Mida jõululauas süüa, et hoida oma mikrobiootat?

Hea oleks vähendada rasvarikka punase liha kogust ning suurendada kiudainerikka taimse toidu osakaalu.

Kiudained kääritatakse soole bakterite abil ning selle tulemusena toodetakse inimesele vajalikke lühikese ahelaga rasvhappeid. Viimased vähendavad põletikutaset ja söögiisu ning mõjutavad positiivselt meie meeleolu.

Näiteks pähklid suurendavad võihapet ja piimhapet produtseerivate mikroobide osakaalu seedetraktis. Lisaks sisaldavad nad ka polüfenoole, millel on antioksüdantne ja põletikuvastane toime. Polüfenoole sisaldavad ka värvilised marjad ja köögiviljad, kohv, tee, kakao ja punane vein.

Kääritatud toiduainete (hapukapsas, jogurtid jne) ja probiootiliste toodete tarbimine suurendab seedetraktis heade, piimhapet produtseerivate laktobatsillide ja bifidobakterite osakaalu.

Lisaks vähendab laktobatsillide tarbimine stressihormooni kortisooli taset ja leevendab depressiooni sümptomeid.

Toimetas Triin Raestik

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.