Stimulandid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin, piperasiinid) avaldavad kesknärvisüsteemile ja südamele ergutavat toimet, luues sellega petliku heaolutunde. Üleannuse korral põhjustavad südamepekslemist ja rütmihäireid, kehatemperatuuri tõusu, ärevust ja keskendumisraskust.

Pikaajalise kasutamisega võib kaasneda maksa- ja neerukahjustus, psühhoosid ja psüühiline sõltuvus. Levinud klubinarkootikumide amfetamiini ja ecstasy asemel müüakse ka sageli kombinatsioone mitmesuguste teiste ainetega või lausa tablette, mis lubatud ainet ei sisaldagi. Seetõttu võivad selliste tablettide toimed olla ettearvamatud.

Depressandid aeglustavad organismi

Depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid, GHB ehk korgijook) on organismi aeglustajad. Kõik selle rühma ained tekitavad unisust ning pulsi- ja hingamissageduse langust. Raske mürgistuse korral on kesknärvisüsteem pärsitud kuni teadvuse kaotuse ja hingamise seiskumiseni. Ka on oht, et depressantide mõjul teadvuseta inimene ei suuda selili lamades oma hingamisteid lahti hoida ja seetõttu lämbub.

Haiglasse peaks pöörduma, kui kannatanut ei õnnestu äratada ja/või tundub, et ta hingamine on harv ja heliline ehk inimese hingamist on tugevalt kuulda. Erinevate kesknärvisüsteemi depressantide koos kasutamine võib põhjustada surma.

Hallutsinogeenid kaotavad ohutunde

Hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsübiin, meskaliin, inhalandid) on taju muutusi ja hallutsinatsioone esile kutsuvad ained. On nii looduslikke (inglitrompet, punane kärbseseen, meskaliin) kui ka sünteetilisi aineid (PCP, LSD).

Enamasti ei põhjusta need haiglaravi vajavaid mürgistusi, kuid kannatanule võib eluohtlikuks osutuda taju muutusest tingitud ebaadekvaatne käitumine ja ohutunde puudumine. Seetõttu on oluline, et hallutsinogeene tarvitanud inimest ei jäetaks järelvalveta!

Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi, kui hallutsinogeenseid aineid on tarvitanud lapsed või kui seda on tehtud enesekahjustuse eesmärgil.

Kanepi tarvitamine muudab mõtlemist ja maailmapilti

Kanep (THC-sisaldavad) ja sellest valmistatud tooted võivad avaldada organismile nii stimuleerivat kui ka pärssivat mõju, olles mõnikord ka kergelt hallutsinogeense toimega. Toime sõltub tarvitaja individuaalsest eripärast, annusest, ümbritsevast keskkonnast ja manustamise viisist.

Levinuim on kanepi suitsetamine, millega kaasneb pigem kerge stimuleeriv efekt – vererõhk ja südame löögisagedus tõusevad, tekib põhjuseta lõbusus, tõuseb söögiisu. Suukaudselt manustatavad kanepitooted (THC-sisaldavad) on sagedamini pärssiva toimega, põhjustades unisust, aeglast südametööd ja vererõhu langust. Rasked kanepimürgistused on tavaliselt seotud söödavate kanepitoodete ja vedelate kontsentraatide tarvitamisega.

Eriti on ohustatud väikelapsed ja koerad, kes söödavatest kanepitoodetest ei oska ohtu karta. Kanepit tarvitanud lapsed ja koduloomad tuleks kindlasti viia arsti juurde, samuti inimesed, kes on tarvitanud söödavaid THC-sisaldavaid kanepitooteid teadmatusest.

Kanepi tarvitamine muudab inimese mõtlemist ja maailmapilti. Tavalisteks kõrvalnähtudeks on keskendumis- ja mäluhäired ning motivatsioonipuudus. Uuringud näitavad, et 30% kanepitarvitajatest kujuneb välja sõltuvus. Eelsoodumuse olemasolul võib kanepitarvitamine olla skisofreeniat või psühhoosi vallandavaks faktoriks.

Kanepit on lisatud ka mõnedele (Eestis keelatud) e-sigareti vedelikele. Sellise vedeliku tarvitamist tuleks vältida, sest just selles lahustina kasutatavat tokoferoolatsetaati seostatakse e-sigaretist põhjustatud kopsukahjustuse tekkega.