Müslit peetakse tervislikumaks valikuks kui saiakesed või moosi sisse uputatud pannkoogid, kuid tegelikult on enamikus poodides müüdavates müslides nii palju suhkrut ja tühje kaloreid, et müsli peaks kuuluma hoopis magustoidu ja mitte hommikusöögi kategooriasse.

Hommikul nii suure koguse suhkru sissesöömine mõjub organismile kurnavalt ning võib uuringute kohaselt viia ka kõrgenenud diabeedi- ja ülekaaluriskini.

Soovitus: kasuta täisterahelbeid, pähkleid, seemneid ja magustamiseks kuivatatud puuvilja, ning sega kokku oma isiklik müslisegu. Sinna võid maitse järgi lisada põhimõtteliselt kõike, mis inspiratsiooni pakub ning mokkamööda on.

Mahl

Mahla peetakse vaikimisi tervislikumaks alternatiiviks paljudele teistele jookidele, kuid tegelikult võib tervislikuna tunduvas värskelt pressitud mahlas olla sama palju suhkrut kui limonaadis.

Mahla pressimisel liigub kogu puuviljas olev suhkur mahlaga kaasa, kuid tervetes puuviljades peituvad kehale vajalikud ja kasulikud kiudained sinna ei jõua. Kiudained aitavad veresuhkru taset kontrolli all hoida ning ilma nendeta viskab mahlas olev suhkur veresuhkrunäidu kiirelt punasesse. Suur veresuhkrutaseme kõikumine põhjustab muu hulgas halba enesetunnet, söömasööste ning võib viia diabeedi, südamehaiguste jmt.

Pakimahlades võib tegelik mahla osakaal olla väga väike ning suure osa koostisest moodustada stabilisaatorid, kunstlikud värv- ja lõhnaained jmt. Sellepärast tasub alati pakil olevat koostist ning toitumisalast teavet lugeda.

Soovitus: mahedalt kasvanud marjadest valmistatud külmpressitud täismahlas on alles kõik vitamiinid, mineraalained ja antioksüdandid, mida marjades leidub. 500 ml mahla saamiseks on kasutatud üle 1 kilo looduse väega marju ja puudub lisatud suhkur ning kõikmõeldavad kunstlikud lisaained.

Näksid

Üha enam on saada alternatiive klassikalistele näksidele: kartulikrõpsude asemel võid osta juurviljakrõpsu; küpsiste asemel vegan-krõbedikke. Tervislikumana tunduva nime taha võib end tegelikult peita friteeritud ja liigselt soola ning kunstlikke lisaaineid sisaldav “maiuspala”, mis on oma eelkäijast tervislikum ainult nime ja mitte sisu poolest.

Soovitus: kui soovid tõeliselt tervislikku krõpsu, tuleb enda ahi kuumaks ajada ning köögiviljad väikese õli-soolaga sinna sisse susata. Samuti saab kerge vaevaga valmistada maitseküllase ja krõmpsuva nosimise näiteks kikerhernestest.

Kui ise mässata ei viitsi, võib krõpsu altenatiivina krõbistada aga näiteks kergelt soolaka mekiga India pähkleid.

Kunstlikud magustajad

Et näiliselt toote suhkrusisaldust vähendada, kasutatakse kunstlikke suhkruasendajaid (näiteks aspartaam, atsesulfaam, sukraloos) aina enam. Suhkruvabu tooteid, mida on magustatud kunstlike magusainetega, ostavad tihti kaalulangetajad, kuid kunstlikud magusained võivad pikaajalisel tarbimisel hoopiski kaalutõusu põhjustada.

Kunstlikud magustajad on tavalisest lauasuhkrust 200–600 korda magusamad. Magus ilma kaloriteta tekitab organismis näljatunnet, mis omakorda tõstab isu, mis võib viia ülesöömise ja kaalutõusuni.

Soovitus: valmista oma maiustused ise, kasutades magustamiseks looduslikke suhkruid (nt palmisuhkr, agaavisiirup, mesi). Samuti saab nii magustoite kui küpsetisi magustada puuviljadega (nt banaan, rosinad, datlid jmt).

Kui ise kokata ei taha, on poodides saadaval järjest laienev valik häid alternatiive: näiteks ilma lisatud suhkruta, ainult puuviljadega magustatud toorbatoone ja proteiinibatoone; vähese mahe roosuhkruga šokolaade ning sellega kaetud marju ja pähkleid.

Tervise huvides võiks alati eelistada mahedat ja väikeses koguses toorsuhkurt kunstlikule magusainele. Niiviisi hoiad ka oma maiustused võimalikult tervislikud ning piisab väiksemast kogusest, et magusaisu täis saada.