Kuidas epilepsiahoo korral tegutseda?

Kui satud epilepsiahoo tunnistajaks, siis

• säilita ise rahu;
• haara seisval haigel ümbert kinni ja aita ta tasakesi pikali;
• pööra lamav inimene külje peale, et sülg saaks suust välja voolata;
• eemalda lähedusest esemed, mille vastu ta võiks end vigastada;
• ära pane haigele tõmbluste ajal midagi suhu ja ära hoia teda jõuga kinni;
• kui epilepsiahoog on tekkinud inimesel esimest korda, ta on rase või hoog kestab üle kolme minuti, kutsu kohale kiirabi, helistades numbril 112.

Haige vajab asjatundlikku tuge ka pärast hoogu

• kui inimest ei olnud võimalik enne külje peale pöörata, siis tee seda nüüd;
• kontrolli, kas haige saab takistamatult hingata, ja vabasta tema kaela ümbrus riietest;
• ära anna midagi süüa ega juua enne, kui inimene on täielikult teadvusele tulnud ja erk;
• Püsi haige juures seni, kuni tema unisus on möödunud: enamik inimesi on pärast hoogu unised või segaduses.

Olukorra parandamiseks saab epilepsiahaige ise palju ära teha

Ravi on epilepsia puhul individuaalne. Vahel hoiab juba esimene arsti määratud ravim hood kontrolli all ning patsiendil ei teki selle tarvitamisel kõrvaltoimeid. Teinekord tuleb aga kas vähese efektiivsuse või kõrvaltoimete tõttu proovida sobiva lahenduse leidmiseks mitut erinevat ravimit. Ning on ka olukordi, kus epilepsiaga patsient vajab operatsiooni, erilist meditsiiniseadet või eridieeti.

Enda olukorra parandamiseks saab epilepsiahaige ise palju ära teha. Oluline on võtta regulaarselt epilepsiaravimeid ja ravida ka võimalikke epilepsiaga kaasuvaid meeleoluhäireid (depressioon ja ärevus). Ühtlasi tuleks alkoholi liigtarvitamist vältida ning piisavalt magada ja tervislikult toituda, kuna unevõlg ning hüpoglükeemia ehk liiga väike glükoosihulk veres võivad epilepsiahoo käivitada.

Väga vajalik on ka küllaldane liikumine. Enamasti sport epileptilisi hooge esile ei kutsu ja spordist tulenev kasu vaimsele tervisele on väga suur.

Küll aga tasub epilepsiahaigel treenimisel lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:

• väldi ülekuumenemist: tee sportides sageli väikseid pause ja joo piisavalt;
• kanna vees või vee lähedal viibides päästevesti;
• pane suurenenud kukkumisriski korral pähe kiiver;
• väldi kontaktspordialasid;
• kui lähed inimtühja kohta matkama või suusatama, kutsu igaks juhuks sõber või pereliige kaasa.