Loodusliku D-vitamiini vannid

Päikesevaeses Eestis pole paremat aega oma immuunsuse tugevdamiseks kui päikeseline suvi. Septembrist kuni aprillini võiks D-vitamiini võtta toidulisandina või lastele mõeldud jätkupiimasegudest. Suvel piisab aga sellest, kui käia iga päev õues.

D-vitamiini peamine ülesanne organismis on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine, mis loob eeldused luude ja hammaste normaalseks arenguks. Lastel võib D-vitamiini puudusel tekkida kasvava organismi ainevahetushaigus rahhiit, mille puhul on häirunud tasakaal luu kasvamise ning tugevnemise vahel. Üks haiguse tagajärg võib olla kasvu aeglustumine ja luulise vanuse mahajäämus lapse tegelikust füüsilisest vanusest.

Päikseliste ilmade korral tuleb veeta kogu perega võimalikult palju aega õues. Suvisel ajal võiks laps veeta õues keskmiselt neli tundi, võimaluse korral veel enamgi. Seejuures on oluline kanda nahale päikesekaitsega kreeme, laste puhul võiks SPF-tugevuseks olla 50.

Karastamine ja veeprotseduurid

Peale regulaarse unegraafiku, liikumise ja toitumise aitab lapse immuunsuse tugevdamisele kaasa ujumine ning veega karastamine. Kõikvõimalikud veeprotseduurid peletavad eemale haiguseid, tõstavad lapse lihastoonust ning parandavad söögiisu.

Merevesi on imeline looduslik immuunsuse tugevdaja, sisaldades rohkelt vitamiine, mineraalsooli, aminohappeid ja mikroorganisme. Merevees ujumine paneb vereringe tööle, parandades haavu ning annab rahuliku une.

Suvisel ajal on loomulikult oluline jälgida kohalike supluskohtade veetemperatuure. Lapse jaoks võiks vesi püsida minimaalselt 18 kraadi juures, kuid kätt ei tohiks ette panna ka siis, kui kraadid kukuvad alla selle – oluline on, et laps vett ei kardaks ning tunneks end vees olles hästi.

Füüsiline aktiivsus

Liikumine, eriti värskes õhus, mängib olulist rolli haiguste ennetamises, immuunsüsteemi tugevdamises ja tervislike eluviiside juurutamisel. Samuti on kehalisel aktiivsusel positiivne mõju lapse vaimsele tervisele, andes hea tuju ja rõõmsa meele.

Lapsed võiksid iga päev liikuda vähemalt 60 minutit, seda näiteks joostes, õues jalgpalli või peitust mängides, jalgrattaga sõites, võimeldes, tantsides.

Vihmase ilma korral ei tohiks anda nutitelefonile võimalust last hoida, pigem võiks kaasata lapse kodustesse toimetustesse – teha koos süüa, korrastada riidekappe, pühkida pindadelt ja põrandalt tolmu ja pesta aknaid vms.

Koos liikudes ja aega veetes tugevneb lisaks immuunsusele ka omavaheline suhe ja läbisaamine, laps saab juurde enesekindlust ja meelerahu ning õpib eeskuju kaudu eluks vajalikke oskusi.

Värsked juurikad otse põllult

Toidulauale on jõudmas aasta rikkalikum aeg – põllult jõuavad lauale kõikvõimalikud värsked köögiviljad, tulvil kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid.

Köögivilju tuleks lapsele pakkuda igal toidukorral ja päevas vähemalt kolm väikest peotäit. Eelistatud on värske toidukraam, mis on kasvanud enda või kohalike talunike aiamaal.

Parim valik on Eestis kasvanud krõmps porgand ja kapsas, magus kurk või kasvuhoones küpsenud mahlane tomat ja paprika. Kindlasti on hea valik ka värske kartul, kuid meeles tuleb pidada, et kartul sisaldab teiste köögiviljadega võrreldes palju tärklist.

Ideaalis võiks poole koguse köögiviljadest süüa värskelt või hakituna salatis ning teise poole kuumtöödeldult kas suppides või pajaroogades.

Suvised vitamiinipommid

Suvised Eesti marjad on tõelised C-vitamiinipommid ja looduslikud antioksüdandid. C-vitamiin on oluline lapse naha, kapillaaride, hammaste ja luude arenguks, samuti organismi vastupanuvõime tõstmiseks ning väsimuse peletamiseks. C-vitamiin aitab ka taimsetest allikatest pärit mitteheemse raua imendumist suuremal hulgal.