Hea nõuanne

Professor Pärt Peterson: mida vanem on inimene, seda nõrgem rakuimmuunsus vaktsineerimisest tekib

Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja teadusnõukoja liige Pärt Peterson.Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Rubriiki toetab

Mitmed uuringud näitavad, et pärast vaktsineerimist või läbipõdemist tekkiv rakuimmuunsus püsib üldjuhul paremini kui antikehade hulk. Mida vanem aga on inimene, seda nõrgem rakuimmuunsus vaktsineerimisest tekib. Seetõttu on tõhustusdoosi tegemine eriti oluline just eakate jaoks.

„Rakuimmuunsus on praeguse konsensusliku arvamuse järgi peamine viis, kuidas välditakse haiglasse sattumist. Kui on hea ja efektiivne rakuimmuunsus, siis inimesed ei haigestu raskelt ja haiglasse sattumine jääb ära. Tundub ka, et erinevalt antikehadest toimib rakuimmuunsus päris hästi erinevate viirusetüvede suhtes,“ selgitas Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia professor ja teadusnõukoja liige Pärt Peterson vaktsineeri.ee blogis.

Mitmed pikaajalised uuringud näitavad, et tekkinud rakuimmuunsus püsib isegi 6-8 kuud. Peterson aga märkis, et asjal on ka miinuspool – nimelt ei teki rakuimmuunsus nii kergesti kui antikehad ning see sõltub kaasuvatest haigustest ja inimese vanusest. „Mida vanem on inimene, seda nõrgem rakuimmuunsus tekib. See võib olla selge põhjus, miks just vanemad inimesed haigestuvad raskemini,“ nentis professor.

Seega tuleb vaktsineerimise puhul tähelepanu suunata eelkõige vanematele inimestele, sest eeldada võib, et vanemate inimeste rakuimmuunsus ei ole nii püsiv kui see noortel on. Samuti ei teki tugevat rakulist immuunsust immunosupressiivset ravi saavatel inimestel ning onkoloogia ja hematoloogia patsientidel.

Ka doktor Mait Altmets oli seda meelt, et riskirühmade vaktsineerimisele tuleb suunata rohkem tähelepanu ning kindlasti tuleb ära teha tõhustusdoos, kel see on veel tegemata.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.