Hea nõuanne

Rasvhapped tasakaalu! Tugi nii südamele kui kehale võitluses pandeemiaga

Asendamatuid rasvhappeid (oomega-3 ja oomega-6), mida organism ise toota ei suuda, on oluline saada toidust.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Et süda püsiks kaua töökorras, tuleb selle eest hästi hoolt kanda. Seda eriti epideemia ajal. Omega-3 rasvhapped on ühed olulised hea südametervise alustalad ning aitavad vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

Kogu organismi saab toetada tasakaalus rasvhapetega

Eestis on südame- ja veresoonkonna haigused surmapõhjusena esikohal, moodustades veidi üle kolmveerandi (46 protsenti) meeste ja veel enam (64 protsenti) naiste suremusest.

Südamehaigused ja vererõhuprobleemid vähendavad organismi võimet viiruseid tõrjuda ja haigusest paraneda. Seetõttu on väga oluline hoolitseda oma südame eest ajal, mil on oht koroonaviirusega nakatuda.

Südant, veresooni ja kogu organismi saab toetada tasakaalus rasvhapetega.

Enamasti pole rasvhapped kehas soovitatavas tasakaalus

Enamuse meile vajalikest rasvhapetest suudab organism ise toota, välja arvatud kahte – oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mida nimetatakse seetõttu asendamatuteks rasvhapeteks. Neid on oluline saada toidust.

SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann rõhutab, et ei ole nii, et ühed rasvhapped on head ja teised halvad. Organismi vastupanuvõime erinevatele haigustele ja vaimse tervise seisundi määrab rasvhapete õige suhe.

Rohkesti oomega-6 rasvhappeid sisaldava, tööstuslikult kasvatatud või töödeldud teravilja, liha ja taimeõlide tarbimise tõttu on tänapäeval inimeste toidulaual rasvhapete tasakaal paigast nihkunud.

Farmides kasvatatud loomade lihas on vähenenud oomega-3 ja suurenenud oomega-6 rasvhapete sisaldus. Vähe tarvitatakse kala ja mereande, mis on peamised oomega-3 rasvhapete allikad. Oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete tarbimise vahekord oli vanasti 2:1, aga tänapäeval võib see olla 10–30:1.

Oomega-3 ja -6 rasvhapete sünteesirajad organismis on sarnased ja kui saame toiduga ülekaalukalt oomega-6 rasvhappeid, toob see kaasa oomega-3 rasvhapete ebapiisava sisalduse organismi rakkudes. Tervisele optimaalne ja soovituslik rasvhapete suhe rakkudes oleks ligikaudu 1–6:1.

Arst selgitab, et rasvad käivitavad, reguleerivad ja tasakaalustavad organismis erinevaid protsesse. Näiteks kui oomega-3 rasvhapped laiendavad veresooni, siis oomega-6 rasvhapped ahendavad neid. Kui esimesed alandavad vererõhku, siis teised tõstavad seda. Oomega-3 rasvhapped vähendavad põletikke, oomega-6 rasvhapped aga soodustavad neid.

Põletikulised protsessid ise on keha loomulik kaitsereaktsioon haigustekitajate, sh viiruste sissetungi vastu. Need protsessid ei tohi aga domineerida.

“Kui oomega-3 ja -6 rasvhapped on organismis tasakaalus, siis toodab keha ülekaalukalt põletikuvastaseid eikosanoide. Kui rasvhapete tasakaal on paigast ära, siis toodetakse rohkesti põletikke soodustavaid faktoreid,” selgitab Glükmann.

Teaduslikud uuringud näitavad, et oomega-3 rasvhapped võivad aidata nii viiruslike haiguste ennetamisel kui ka juba tekkinud haigusest paranemisel.

Kuna oomega-3 rasvhapped on soodsa toimega põletikulise protsessi korral, siis võivad need aidata ka ägeda kopsupõletiku puhul.

Rasvhapete seos südame-veresoonkonna tervisega

Südamehaiguste ja muude põletikuliste protsesside puhul on kehal vaja just oomega-3 rasvhappeid: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA), mis põletikureaktsioone vaigistaks. Lisaks on tõestatud, et DHA igapäevane tarbimine parandab mälu ja nägemist.

Laboriarsti sõnul on leitud, et inimestel, kellel oomega-3 rasvhapete EPA ja DHA sisaldus rakkudes on piisav, on madalam risk surra südamehaigustesse.

Oomega-3 rasvhapped mõjutavad soodsalt südame rütmi ja vähendavad rütmihäirete teket ning alandavad vererõhku. EPA ja DHA aitavad vähendada triglütseriidide sünteesi maksas ja sisaldust veres, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja trombooside teket.

Kuidas aru saada, kas rasvhapped on kehas tasakaalus?

Oomega-3 rasvhapete puudust võib laboriarsti sõnul kahtlustada halva mälu ja keskendumishäirete, kuivade juuste ja kareda naha ning kuivade ja sügelevate silmade korral. Lisaks võivad puudusele viidata ka tundlikud rinnad, kõrge vererõhk ja depressioon.

Paraku sobivat oomega-3 rasvhapete päevast doosi inimese kaalu järgi arvestada ei saa. Seda saab määrata vaid organismis sisalduvate rasvhapete koguste järgi.

Rasvhapete sisaldust organismis on võimalik määrata vereanalüüsiga. “Kuna rasvhapete sisaldust veres määratakse erütrotsüütides (punavererakkudes), siis näitavad analüüside tulemused pikaajalisi toitumisharjumusi,” kinnitab laboriarst.

Veretesti tasub tema sõnul kindlasti teha enne toidulisandi manustamise algust, et näha oma oomega-3 ja -6 suhet ning vajadusel korrata umbes nelja kuu (120 päeva) pärast, kuna selle aja jooksul vererakud uuenevad.

Oma rasvhapete tasakaalu võiksid arsti sõnul kindlasti kontrollida inimesed, kes põevad südamehaigust või kellel on suurenenud risk südamehaiguse tekkeks (soonte lubjastumine) ja/või neil, kes soovivad südame-veresoonkonna haiguse väljakujunemist ära hoida.

Rasvhapete analüüsi võiksid teha inimesed:

  • kellel on veres kõrge triglütseriidide sisaldus,
  • kes soovivad minimeerida äkksurma riski,
  • naised enne rasedust või raseduse ajal,
  • psühhiaatriliste haigustega, nt depressiooniga inimesed,
  • kellel on kroonilised põletikud,
  • kes soovivad vähendada Alzheimeri tõve väljakujunemise riski,
  • suhkruhaiged.

Toimetas Triin Raestik

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.