Lumise talve tõttu, mida pole viimastel aastatel olnud, hindavad inimesed sageli oma võimeid üle. Statistika kohaselt on mäesuusatamisel, kelgutamisel ja uisutamisel kõige sagedamini juhtuvad õnnetused tugevad verevalumid ja nihestused. Samuti juhtub palju ka raskema tagajärjega õnnetusi nagu luumurrud ning peapõrutused.

Looduses aja veetmine on praeguste ilmadega pea kõigile meeltmööda, kuid Mürk paneb südamele, et kelgutamiseks peaks kindlasti valima turvalise koha – eemal sõiduteest, ilma järskude pöörete või riskantse maastikuga.

Kaitse ennast ja teisi

Muu aktiivse talispordi jaoks on vaja kasutada vajalikku kaitset. Kõige tähtsam on kaitsta oma pead, randmeid, küünarnukke ja põlvi.

Mürk toob välja, et kukkumisel üritatakse enamsti instinktiivselt lööki kätega pehmendada, nii et need saavadki kannatada kõige sagedamini.

Suuremad õnnetused aga tekivad tavaliselt mäe jalamil kokkupuutel teiste inimestega, mistõttu on oluline rajalt kiiresti eest ära tulla ja allamäge laskumisel mitte teisi häirida.

“Mäest alla lastes peaks kindlasti eelnevalt jälgima, et raja peal ei oleks kände, kive ega muid takistusi, mis võivad kiire hoo peal nii kelku kui ka kelgutajat vigastada,” soovitas Mürk.

Ta lisas ka, et kuna nõlvad on vastlapäeval kindlasti tihedalt lustijaid täis, siis tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et kelgutades kedagi jalust maha ei sõidaks.

Lapsi varitseb külmakahjustuste oht

Suured miinuskraadid tekitavad ka külmumise ohtu. Täiskasvanute puhul on külmumine Mürgi sõnul vähem tõenäoline, kuid lastel külmuvad tihti põsed, sõrmed ja varbad või isegi kogu nägu.

“Tihtipeale vaadatakse õue sportima minnes termomeetri temperatuuri, kuid pikemat aega õues olles tuleks kindlasti jälgida tegelikku ilmaolu, näiteks tuule mõju,” viitab ta.

Külmumise vältimiseks on soovitatav jälgida lapse vereringet: kui naha värv sõrmega vajutades mõne sekundi jooksul tavapäraseks ei muutu, peab minema siseruumi soojenema, sest valge nahk tähendab aeglast vereringet.

Külmunud kohta ei tohi hõõruda ega intensiivselt kuumutada ühegi seadme ega kuuma veega täidetud anuma abil. Nahka tuleks aeglaselt soojendada, olla lihtsalt soojas ruumis või pesta külmunud kohti ettevaatlikult sooja veega ja pöörduda vajadusel arsti poole.