Saaremaal levib laialdaselt RS-viirus: kuidas haigust ära tunda?

Seoses jõudsalt levima hakanud RS-viirusega kehtestati Kuressaare Haigla hooldekodus külastuskeeld.Foto: Kuressaare Haigla

Kuressaare Haigla teatel on praegu saarel suure hooga levimas RS-viirus ehk respiratoor-süntsütiaalne viirusnakkus. Sellega seoses on kuni 31. jaanuarini kehtestatud Kuressaare Haigla hooldekodus külastuskeeld.

Eilse seisuga on Kuressaare Haigla koroonaosakonnas üks koroonast paranenud patsient ja seitse RSV viirusega nakatunud patsienti. Kõik neist on vanurid, kusjuures enamus neist on vaktsineeritud nii koroona kui gripi vastu. Esimene patsient hospitaliseeriti 21., kolm patsienti 25. ja kolm 27. detsembril.

Haigla tuletab meelde, et jätkuvalt tuleb püsida haigena kodus, sest koroonaviirus ei ole ainus, mis riskigruppi kuuluvaid inimesi ohustab. RS-viirusest on enim ohustatud imikud, enneaegsed lapsed, vanurid ja immuunpuudulikkusega inimesed.

Mis on RS-viirus?

RS-viiruse haigustekitajaks on respiratoor-süntsütiaalne viirus (RSV), millel on kaks – A ja B – alatüüpi. Viirus säilib saastunud pindadel mitu tundi, kätel lühemat aega. Nakkusallikaks on RSV-nakkust põdev inimene. Nakatunu levitab viirust 3 kuni 8 päeva, immuunpuudulikkusega haige kuni neli nädalat.

RS-viirused levivad piisk-õhknakkuse teel köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel, kokkupuutel köhapiiskadega või ninaeritisega saastunud pindadega või esemetega ning haige lapse suudlemisel (ka põsele või näole). Viirused sisenevad organismi nina, silmade või suu kaudu.

Perekonnas, lasteaias, koolis, töökollektiivis või vanurite hooldekodudes levivad RS-viirused kiiresti ning nakatub vähemalt 50% haigega kokkupuutunud inimestest. Peiteperioodi pikkus võib olla kuni 8 päeva.

Kuidas RS-viirust ära tunda?

RSV-nakkuse haigusnähud on sarnased muude gripitaoliste ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkustega. Lastel tekib reeglina kõrge palavik, köha, aevastamine, nohu, neelupõletik (kurk on valus), hingamine on raskendatud, isutus. Haigus kestab üks-kaks nädalat.

Raskematel juhtudel võib tekkida bronhiit ning 25-40 protsendil nakatunud lastest ja vanuritest bronhioliit või kopsupõletik. Viirus võib soodustada keskkõrvapõletiku kujunemist. Harvadel juhtudel tekib RSV-nakkuse tüsistusena bakteriaalne pneumoonia.

Täiskasvanul võib samuti tekkida kõrge palavik, köha, nohu, neelupõletik, peavalu, nõrkus; haiguse kestvus on keskmiselt viis päeva.

Immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida bronhiit või kopsupõletik. RSV-haigusesse võib inimene nakatuda korduvalt.

RS-viiruse vältimiseks tuleb:

  • sageli pesta käsi, eriti kui peres või kollektiivis on haigeid;
  • vältida kokkupuudet köhivate, aevastavate või nohuste haigetega;
  • köhimisel ja aevastamisel katta suu taskurätiku või varrukaga;
  • puhastada ja desinfitseerida röga- ja süljepiiskadega saastunud pinnad, mänguasjad, uksekäepidemed jm esemed;
  • mitte puudutada pesemata kätega nina, suud ja silmi;
  • mitte viibida gripitaoliste haiguste leviku kõrgperioodil lapsega rahvarohketes kohtades;
  • haige laps või täiskasvanu peab olema kodus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.