„Klamüdioos võib kulgeda sümptomiteta isegi kuni 75% naistel ja pooltel meestest. Trihhomoniaas ei pruugi tunda anda kuni 50% naistel ja 70−80% meestel. Pärast nakatumist kulgevad asümptomaatiliselt tihti ka HIV ja hepatiidid,” toob Ratnik välja. Ta lisab, et ka gonorröa võib esineda 50% naistest ja 10–20% meestest ilma haigusnähtudeta.
Ennetusega on alati parem tegeleda
Paljude haiguste sümptomid kattuvad, seetõttu on enne laboratoorset uuringut haigusele pea võimatu jälile jõuda. Sestap tasubki pärast igat kaitsmata vahekorda uue partneriga ennast testida. Testi saab tänapäeval teha anonüümselt ja kodus võetud proovimaterjalist – meestel esimesest hommikusest uriinist, naistel tupekaapest.
Kindlasti ei tohiks pärast kaitsmata vahekorda jätta tähelepanuta erinevaid ebamugavust põhjustavaid sümptomeid ja kaebusi. Näiteks suurenenud või halvalõhnaline voolus tupest või eritis peenisest. Samuti on ohumärgiks valulik urinerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu või valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas.
Laborispetsialist tuletab meelde, et ennetusega on alati parem tegeleda, kui tagajärgedega. Parimat kaitset erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes pakub kondoom. Kondoom ei kaitse küll sajaporotsendiliselt papilloomviiruse ehk HPV-ga nakatumise eest, kuid vähendab oluliselt ülekandumise riski. „Ka oraalseks on seks ning selle puhul tuleb samamoodi kasutada kondoomi, kui ei taha näiteks nakatuda gonorröasse,“ lisab Ratnik.
Suguhaigustesse võib elu jooksul korduvalt nakatuda
Suguhaiguste läbipõdemine ei kaitse uue nakatumise eest, nakatuda võib elu jooksul korduvalt. „Näiteks klamüdioosi läbipõdemine ei põhjusta immuunsust klamüdioosi suhtes ning kondoomi kasutamata võib sellesse elu jooksul nakatuda korduvalt,” tõdeb laborispetsialist. Lisaks loovad juba olemasolevad nakkused vastuvõtlikuma keskkonna ka teistele suguhaigustele.