Hea nõuanne

Sealiha liigitatakse tihti halbade toitude kategooriasse: kas sel väitel on alust?

Sealiha peetakse sageli liiga rasvarohkeks ning seetõttu liigitatakse see nii-öelda halbade toitude kategooriasse.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Sealiha peetakse sageli liiga rasvarohkeks ning seetõttu liigitatakse see nii-öelda halbade toitude kategooriasse.

Personaaltreener ja Rakvere lihakombinaadi saadik Siim Kelner selgitab, millised on kodumaises sealihas leiduvad makro- ehk põhitoitained, mida vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi).

Tähtis on valida väärtuslik lihatükk

Tegelikult on sealiha väga suure toiteväärtusega ja selle parimad tükid on rasvasisalduse poolest täiesti võrreldavad näiteks linnulihaga.

“Ka kõige tervislikuma toidu võib muuta ebatervislikumaks, kui seda näiteks rohkes õlis praadida,” ütleb Kelner ja rõhutab, et sealiha puhul tuleks lihtsalt valida lihatükk, mis on väiksema rasvasisaldusega.

Näiteks seavälisfilees on 100 grammi kohta vaid 93 kcal ja 5 grammi rasvu. Kui võtta aga rasvasem tükk, siis on selle kalorsus 297 kcal ja see sisaldab 20,8 grammi rasvu.

Kelner lisab siiski, et ka rasvasid ei tasu karta. Keha vajab neid täpselt samamoodi nagu erinevaid vitamiine. Oluline on olla lihtsalt mõõdukas.

Sealiha on suurepärane valkude allikas, aga ka oluline rasvade, vitamiinide ja mineraalainete pakkuja. Sealihas sisalduvad makroelemendid (vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt) tagavad normaalse vereloome.

“Muide sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal,” ütleb Kelner.

Sealiha sisaldab asendamatuid aminohapped

Sealiha sisaldab Siim Kelneri sõnul kõiki üheksat asendamatut aminohapet, mida organism ise ei tooda. Boonusena on neid sealihas ka inimesele sobivas vahekorras.

Kelner täpsustab, et liha koostisosadest moodustavad valgud kuni 20%, suur osa on vett (70–75%), lisaks rasvu ning olulisi vitamiine ja mineraalaineid.

Liha on üleüldse kõige täiuslikum valguallikas ning sealiha on kasulik eelkõige just kõrge kvaliteediga valgusisalduse tõttu. Just sellepärast on sealiha eriti kasulik neile, kes võistlevad jõualadel ning tahavad lihasmassi kasvatada.

Sealiha on vitamiinirikas

Siim Kelner kinnitab, et sealihas on palju vitamiine.

Punastest lihadest erinevalt sisaldab sealiha ohtralt näiteks tiamiini. Tegemist on B-vitamiiniga, mis on vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete lammutamiseks.

Samuti on sealihas seleeni, mis on oluline antioksüdant. See kaitseb rakke vabade radikaalide kahjustuste eest ning aitab sellega vähendada vähki ja südamehaigustesse haigestumise riski. Lisaks aitab see pidurdada enneaegset vananemisprotsessi ning parandada juuste, küünte ja naha olukorda.

Vennaihus sisalduv tsink on vajalik element immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, aidates kaasa organismi kasvule ja haavade paranemisele ning lõhnade ja maitsete tundmisele. Tsink toetab limaskesti ning aitab viirustele koheselt vastu astuda.

B12 vitamiin on oluline ajutegevuse toetamiseks, selle puudus põhjustab aga näiteks aneemiat. B6-vitamiin on tähtis punaste vereliblede tootmiseks.

Tasub teada ka seda, et taine sealiha on ühks parimaid rauaallikaid – ühest portsjonist (150 g) sealihast saab 6 mg rauda. Rauapuudusele viitab kahvatus, väsimus, ärrituvus ning kuna organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku, siis ka õhupuudus.

Samuti madal vererõhk, valulik keel, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas ning haprad murduvad küüned.

Kokkuvõtlikult ütleb treener, et sealiha on populaarseim liha põhjusega – see on väga hea kõrgekvaliteetse valgu allikas ning sisaldab erinevaid kehale kasulikke vitamiine ja mineraale.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.