Suusaprofid soovitavad: kui kukud, siis külili

Oskuslikult kukkudes saab vigastuste ohtu ja raskust vähendada.Foto: Shutterstock

Regulaarne suusatamine tugevdab oluliselt erinevaid lihasgruppe, parandab füüsilist vastupidavust, tõstab pimedal talveajal tuju ning avaldab head mõju ka immuunsüsteemile.

Suusatades ei õnnestu aga kellelgi, isegi mitte väga kogenud suusatajal täiesti vältida kukkumisi ning vigastusi. Targalt kukkudes saab vigastuste ohtu ja tõsidust siiski pisut vähendada.

Kukkumist ei tohi karta

Läti laskesuusataja Andrejs Rastorgujevs ja mäesuusataja Miks Zvejnieks kinnitavad, et kukuvad nii harrastajad kui ka professionaalid.

Suusaprofid soovitavad, et esiteks ei tohiks kukkumist karta. Ning kui kukud, siis kuku külili, mitte mingil juhul ette- ega tahapoole.

Proovi maanduda rajale ja mitte sellest välja, sest iial ei või teada, mis lume all peidus on. Püüa end vabaks lasta ja valmis olla, et kukkumine oleks paindlik, vajadusel proovi seda oma kätega pehmendada.

Suusakeppi tuleb hoida õigesti

Teiseks toovad Läti profid välja, et randme või sõrmede vigastuste vältimiseks on väga oluline hoida suusakeppe õigesti.

Kepirihm peab olema kindlasti korralikult kinnitatud ja stabiilne.

Pärast suusaringi viska jalad seinale

Kolmandaks soovitavad Rastorgujevs ja Zvejnieks, et pärast head suuskadel veedetud päeva ei tohi kodus kohe viskuda diivanile telerit vaatama. Hoopis targem on heita selili ja tõsta jalad mõneks ajaks seinale. See aitab vereringet.

Ja muidugie i maksa trenniga üle pingutada. Kuigi suusaisu võib olla suur, tuleb kaaluda, kas kaks või kolm päeva järjest suusatamine on ikka hea mõte.

Kui tajud, et see on õige valik, siis võib seda muidugi teha, kuid seejuures peab hoolega jälgima oma tundeid, stressitaset ja südame heaolu.

Siin võib abi olla näiteks nuti- või pulsikellast. Olemas on mudeleid, mis võimaldavad hinnata, kui palju energiat oled kulutanud ja kas on aeg lõõgastumiseks.

Ohuolukordasid on võimalik ära hoida

Vigastused on nii aktiivse spordiala puhul nagu mäesuusatamise küll võimalikud, kuid neid saab oluliselt vältida, kui järgida mõnd põhiprintsiipi: vali oma tasemele sobiv kiirus ja rada, hoia teiste suusatajatega piisavat vahemaad ja ära ole hulljulge.

Mäel on vigastuste oht kindlasti tingitud asjaolust, et ühel ja samal nõlval on koos väga erinevate oskuste ja võimetega inimesed. Muidugi on kiirus mäest alla sõites ka piisavalt suur ning väheste oskuste korral on seda lihtne üles võtta, märksa raskem aga kontrollida.

Mäest alla suusatades on kõige olulisem põhimõte teha seda loogeldes, mitte otse alla sõita. Sedasi on nii väikesel kui ka suurel kiirusel võimalik vältida ebamugavat kukkumist, mis võib põhjustada tõsiseid vigastusi.

“Pea meeles, et pärast head suusatamispäeva pead ka hästi puhkama. Soe tee, rahulik õhtu kamina ääres või kuum saun aitavad lõdvestada lihaseid ja vältida jäikust järgmisel päeval,” rõhutab Zvejnieks.

Nii mäe- kui ka murdmaasuusatamine eeldavad ettevalmistust, nii et algajatel soovitavad suusahundid enne omal käel seiklema asumist omandada suusatamisoskusi kogenud juhendajate juures.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.