Kolmandaks soovitavad Rastorgujevs ja Zvejnieks, et pärast head suuskadel veedetud päeva ei tohi kodus kohe viskuda diivanile telerit vaatama. Hoopis targem on heita selili ja tõsta jalad mõneks ajaks seinale. See aitab vereringet.
Ja muidugie i maksa trenniga üle pingutada. Kuigi suusaisu võib olla suur, tuleb kaaluda, kas kaks või kolm päeva järjest suusatamine on ikka hea mõte.
Kui tajud, et see on õige valik, siis võib seda muidugi teha, kuid seejuures peab hoolega jälgima oma tundeid, stressitaset ja südame heaolu.
Siin võib abi olla näiteks nuti- või pulsikellast. Olemas on mudeleid, mis võimaldavad hinnata, kui palju energiat oled kulutanud ja kas on aeg lõõgastumiseks.
Ohuolukordasid on võimalik ära hoida
Vigastused on nii aktiivse spordiala puhul nagu mäesuusatamise küll võimalikud, kuid neid saab oluliselt vältida, kui järgida mõnd põhiprintsiipi: vali oma tasemele sobiv kiirus ja rada, hoia teiste suusatajatega piisavat vahemaad ja ära ole hulljulge.
Mäel on vigastuste oht kindlasti tingitud asjaolust, et ühel ja samal nõlval on koos väga erinevate oskuste ja võimetega inimesed. Muidugi on kiirus mäest alla sõites ka piisavalt suur ning väheste oskuste korral on seda lihtne üles võtta, märksa raskem aga kontrollida.