„Puhkusteperioodil sõidavad inimesed linnast ära maale, kuid varasemad aastad on näidanud, et just suviti on traumasid kõige enam – seega on vajadus doonorvere järele kõrge,“ selgitas Lellep ja lisas, et iga doonori panus võib abivajajale osutuda elupäästvaks.

Nüüd on vereloovutusele oodatud needki doonorid, kes tarvitavad vererõhku alandavaid ravimeid või antidepressante. „Kui varasemalt oli nende ravimitega vereloovutamine vastunäidustatud, siis praeguste kriteeriumite järgi saab täisverd loovutada juhul, kui doonor on ravimi tarvitamisega alustanud vähemalt kaks nädalat tagasi, ravimite mõjul on vererõhk stabiilne ja normi piirides ning ei esine tüsistusi,“ ütles Lellep. „Samuti on nüüdsest vereloovutus lubatud neile, kes tarvitavad antidepressante ja kelle enesetunne on hea.“

Verekeskuse esindaja sõnul ei ole vereloovutusel enam takistuseks ka COVID-19 vastu vaktsineerimine – kõikide Eestis kasutusel olevate vaktsiinidega on vereloovutamine lubatud, kui enesetunne on hea ja kõrvaltoimed ei esine.

Doonoriks sobib terve, puhanud, söönud ja rohkelt vedelikku tarbinud, vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat. Kahe vereloovutuse vahe on minimaalselt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva. Täiendavat infot leiab verekeskuse kodulehelt, kus saab vereloovutusele ka aja broneerida.