Looduses liikudes tasub juba puukide suhtes tähelepanelik olla – pärast pikka talveund on nad eriti näljased. Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti iga viie aasta järel.
Suurem oht saada puukidelt haigusetekitajaid on inimestel, kelle igapäevane töö või elu on seotud õues viibimisega. Seejuures pole aga tõestatud, et puugid eelistaksid inimesi kindla veregrupi järgi.
Tasub teada, et rohke küüslaugu, alkoholi, pärmitablettide, B-grupi vitamiinide vms tarbimine ei kaitse täielikult puugihammustuste ega nendega levivate haiguste eest. Raskeima puugihaiguse, puukentsefaliidi vastu aitab ainult vaktsineerimine.