Kuumakahjustuste mitu nägu

Päikesepiste on palja peaga otsese päikesekiirguse käes viibimisega kaasnev aju ja ajukelme veresoonte laienemine, mis avaldub tugeva peavaluna. Päikesepiste saanud inimene tuleb toimetada varju ning tema pea tuleb maha jahutada. Sümptomid (oksendamine, rahutus, peapööritus,kuklakangestus) võivad tekkida ka alles hiljem, näiteks öösel.

Kuumastressile viitab see, kui pärast palavas keskkonnas viibimist avalduvad õrn peavalu, sääremarja krambid, nõrkus ja ebamugavustunne. Vererõhk, südame löögisagedus, teadvuseseisund ja kehasisene temperatuur on normaalsed. Inimese kuumuse ja päikese käest varju toimetamise ning välise mahajahutamise järel kaovad nimetatud sümptomid kiiresti.

Kuumakurnatus on higistamise ja hingeõhu kaudu kaotatud vedeliku tagajärjel tekkinud vedelikupuudus ja sellest tingitud südame löögimahu vähenemine. Kõigile kuumastressikaebustele tekivad lisaks vererõhu langus, tahhükardia, janu ja väikeses koguses, kuid kontsentreeritud (tumeda) uriini eritus. Vedeliku juurdevoolul ilma soolata tekivad kuumakrambid tugevalt koormatud lihaserühmades. Kehasisene temperatuur on normis, neuroloogilisi iseärasusi ei esine. Pärast infusioonilahuse abil südame löögimahu taastamist ja joomist kaovad kaebused mõne tunni jooksul.

Kuumarabandus on kehatemperatuuri regulatsiooni häire, mille tagajärjel tõuseb kehatemperatuur eluohtlikult kõrgele – üle 40 °C. Selle haigusseisundi korral ei suuda organism enda sees tekkivat soojushulka ära anda, higistamine lakkab ja nahk on kuiv. Peamised kuumarabanduse sümptomid ongi kõrge kehasisene temperatuur ja teadvusehäired.

Kuumarabandusele võivad viidata ka tuikav peavalu ja peapööritus, nõrkushood, värisemine, iiveldus ja oksendamine, punetav, kuum ja kuiv nahk. Pulsisageduse kiirenemine – pulsisagedus võib tõusta kuni 160-180 lööki minutis. Samuti kiirenenud hingamine ja hingeldus, muutunud meelteseisund või käitumine – segasus, ärevus, muutunud kõne, ärrituvus, loidus. Ohumärgiks on ka kuumakrambid – 1-3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihasrühmas.

Kuumarabandus vajab kohest sekkumist

Teadvusehäired võivad kujuneda apaatiast kuni sügava koomani või päädida krambihoogudega. Lisaks kaasnevad alati tahhükardia ja hingamissageduse kiirenemine. Isegi juhul, kui patsient saab piisavat prekliinilist abi ja haiglas intensiivravi, võivad erinevad organid seiskuda, tekkida rasked vereringeprobleemid, kesknärvisüsteemi, maksa, neerude, verehüübe ja kopsude häired.

Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi (112), abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata kiiresti järgmiste võtetega:

• Kannatanu tuleb viia jahedamasse ja varjulisse kohta ning asetada kergelt tõstetud pea ja ülakehaga lamama.
• Üleliigsed riided tuleb eemaldada.
• Kannatanut tuleb jahutada ükskõik milliste kättesaadavate meetmega – kasta külma või jaheda veega või lehvitada tuult.
• Laubale, kuklasse, kätele ning jalgadele ja kubemetesse asetada võimalusel külmad mähised, jääkotid ning anda juua külma vett väikeste lonksude haaval.
• Kannatanut tuleb kraadida iga 10 minuti järel ja püüda hoida kehatemperatuuri alla 38 kraadi.
• Kuumakrampide korral anda juua külma kergelt soolast gaseerimata vett.
• Teadvuskaotuse korral on kannatanu vaja keerata püsivasse küliliasendisse.

Võta kasutusele suvised ohutusmeetmed

Kuumarabandusest on eriti ohustatud lapsed ja kroonilisi südame- või kopsuhaiguseid põdevad vanemad inimesed. Samuti võib kuumarabandust soodustada liigne kehakaal ning vedeliku puudus organismis. Seetõttu on soovitav võtta tarvitusele enne kontserdile või muule üritustele minekut kuumarabanduse vastased ohutusmeetmed:

1. Kaitse end päikesepõletuste eest. Päevasel ajal on soovitav püsida varjus või jahedamas kohas ning kanda laiema äärega mütsi ja päikeseprille. Nahka kaitse päikesekreemiga. Päikesekreeme võib päeva jooksul nahale peale kanda korduvalt.
2. Riietu ilmale vastavalt, kanna vabalt õhku läbi laskvat kerget riietust.
3. Väga oluline on, et kontserdile või üritusele minna välja puhanuna.
4. Tarbi kogu päeva jooksul rohkelt vedelikke – parim on puhas ja jahe vesi.
5. Väldi alkoholi tarbimist.
6. Väldi rikkalikku kuuma toidu söömist.
7. Kroonilistel südamehaigetel tuleb kaasa võtta vajalikud ravimid.

Seejuures tasub teada, et teatud ravimid võivad soodustada kuumarabanduse teket. Näiteks veresooni ahendavad ravimid, vererõhuravimid (beeta-blokaatorid), diureetikumid ehk vee väljaajad ning antidepressandid ja antipsühhootikumid. Nende ravimite tarvitamisel on soovitav olla eriti tähelepanelik kuumarabanduse sümptomite ilmnemise osas.