Hea nõuanne

Teeme selgeks: kas kartul teeb paksuks?

Kartul on eestlaste põhitoiduks olnud aastasadu, kuid vaatamta sellele levib kartuli kohta kamaluga müüte.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Kartul on eestlaste põhitoiduks olnud aastasadu, kuid vaatamta sellele levib kartuli kohta kamaluga müüte.

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi aitas murda levinumaid neist ning jagas soovitusi, millele kartuleid süües tähelepanu pöörata.

Kartulit ei tohi palju süüa, see teeb paksuks

Normaalses koguses söömisel ei tee paksuks ükski toit. Iga toidu puhul on aga see, mida peetakse normaalseks koguseks, erinev.

Kartulite puhul on keskmine soovitus 1–2 kartulit päeva kohta. Eelistama peaks keedetud kartuleid ning sööma kartuleid pigem hommikusel ja lõunasel ajal.

Suurtes kogustes rohkes rasvas praetud kartulite (friikartulid) või kõvasti töödeldud kartulikrõpsude söömine (eriti õhtusel ajal, kuna siis muutuvad liias saadud süsivesikud eelistatult rasvaks) tõstab saadavat energiakogust, viib toitumise tasakaalust välja ning selle tagajärjeks võib olla kaalutõus.

Rohkelt energiat sisaldavad tihti ka kastmed, mida kartulite söömisel sageli kasutatakse.

Kartulit ja liha ei tohi korraga süüa

Tihti kuuleb, et valke ja süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid (ehk ka näiteks kartulit ja liha) ei tohi korraga süüa, kuna organismil on neid koos raske seedida.

Tagli Pitsi sõnul ei vasta see väide tõele ning kartuli ja liha lahussöömisele ei ole mingit füsioloogilist ega biokeemilist alust.

Kartul on lihtsalt tärklis ja midagi kasulikku selles ei ole

Kartul ei ole tärklis, vaid kartul sisaldab tärklist. Kartulist olevast tärklisest tekib seedetraktis glükoos. See glükoos imendub verre. Veres olev suhkur ehk veresuhkur annab kõikidele meie rakkudele eluks vajalikku energiat. Seega ei saa kuidagi öelda, et kartulis sisalduv tärklis ei oleks kasulik.

Näiteks keedetud kartulis on seda 100 grammi kohta umbes 15 grammi. Suurema osa kartulist moodustab aga vesi. Kahe 150grammise kartuli söömisel on saadud sellest kätte juba kümnendik päevasest veevajadusest.

Eelkõige tasub aga mainida kartuli kaaliumisisaldust. Kaks 150grammist kartulit annavad naisterahva päevasest soovituslikust kaaliumikogusest juba umbes kolmandiku.

Vähesel määral sisaldab kartul ka teisi mineraalaineid, näiteks magneesiumi. Samuti sisaldavad kartulid (eriti varajased värsked kartulid) C-vitamiini, kuid keetmisel kahjuks suurem osa sellest kaob.

Lisaks toitainetele sisaldavad kartulid ka bioaktiivseid ühendeid – fenoole, flavonoide, polüamiine, karotenoide, kuid nende sisaldus varieerub suuresti sõltuvalt sordist, kasvu- ja säilitamise tingimustest, kuumtöötluse viisist.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.