Helika Sikk tõdes, et hoogsalt alanud viiruste hooaeg on mõjutanud ka apteekide varusid. „Inimeste teadlikkus oma tervise suhtes on võrreldes mõne aasta tagusega suurenenud. Sellele on kindlasti oma mõju avaldanud koroonaaastad, mis tõi kaasa harjumuse koduste antigeeni kiirtestide kasutamiseks,“ ütles farmatseut. Tema sõnul on gripitestide müük sel aastal mitmekordistunud ning see tõi ajutiselt kaasa ka kiirtestide defitsiidi. 

„Novembri lõpust alates hoogustus gripi kiirtestide müük järsult ning detsembri kahe esimese nädala jooksul osteti Südameapteegist ära kuue kuu varu jagu teste,“ selgitas Sikk, miks apteekides testivaru lõppes. Täna aga jõudis Eestisse uus kogus kolmikteste, mis tuvastab ühe korraga nii SARS-CoV-2 kui ka A- ja B-gripi antigeeni, peagi on need ka üle Eesti apteekidest saadaval.

Farmatseudi  sõnul on väga tervitatav, et inimeste huvi Covid-19 ja gripitestide vastu on suur – enne pidusid ja suuremaid kogunemisi aitab kiirtestimine kindlasti kaasa haiguse leviku pidurdamisele. „Kindlasti tasub enne lähedastega ühise jõululaua taha istumist ka väiksemate sümptomite korral teha kolmiktest, et olla kindel, et külla minnes ei viida kaasa ebameeldivat viirust.“

Gripp võib ka vaikselt ligi hiilida

Kuigi tavapäraselt algab gripp äkiliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga, siis sel gripihooajal on tulnud ette sedagi, et gripp hiilib ligi vaikselt ning esmasteks sümptomiteks on vaid väike kehatemperatuuri tõus ja kurguvalu. „

See, et mõned meist grippi kergemalt põevad, ei anna kahjuks kindlust, et ka meie lähedased, eriti vanemaealised, põevad seda sama kergelt,“ tõdes farmatseut. Ta rõhutas, et gripp ei ole lihtsalt tavaline külmetushaigus, vaid gripi tüsistused on tihti hullemadki kui paljukardetud Covid-19 puhul.

Gripp võib tekitada tõsiseid tüsistusi nagu kopsupõletik, neeruvaagnapõletik, krooniliste haiguste ägenemine ja muud sellist. Sikk nentis, et kuigi gripi vastu on olemas ka ravimid, on parim ennetus siiski vaktsineerimine.

Parim kaitse on vaktsineerimine

„Sportlik eluviis, hea D-vitamiini tase ja piisavalt C-vitamiini toidusedelis on kindlasti faktorid, mis aitavad vähendada võimalust haigestuda hooajalistesse ülemiste hingamisteede haigustesse,” soovitas sisearst dr Karmen Vilde. Ta lisas, et gripi puhul annab veel suurema kindluse vaktsineerimine.

Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel. Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, kuna immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Parim aeg vaktsineerimiseks on tavaliselt oktoobrist detsembrini, kui gripihooaeg pole veel alanud.

“Tänavusel aastal on see siiski juba nüüd täies jõus. Kui riskirühma kuuluvad inimesed veel vaktsineerima pole jõudnud, tasub eriti just neil ikkagi seda võimalikult kohe teha, kuna hooaja tipp on alles ees,“ soovitas dr Vilde.

Haigussümptomite tekkimisel – palavik, kurguvalu – tasub püsida kodus ning teha kiirtest, et haigust efektiivsemalt ravida. 

Gripiraviga tuleb alustada võimalikult kiiresti

„Praegu laialt leviv A-gripp on oluline tuvastada sümptomite tekkest enne 48 tunni möödumist, sest siis on võimalik kasutusele võtta retseptiravim, mis väga hästi aitab võidelda just A-gripiga ja oluliselt kiirendab paranemist,“ toob arst välja.

A-gripi puhul kasutatakse retseptiravimit, mille toimeaineks on oseltamiviir, mis pärsib viirusrakkude paljunemist organismis. Oluline on raviga alustada kahe päeva jooksul pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist. Arst märkis, et selle aasta novembris müüdi suisa 50 korda sama palju gripi retseptiravimeid kui eelmise aasta novembris. 

„See näitab taas, et sel aastal on tegemist erakordse gripilainega ning ilmselt jätkub see ka uue aasta alguses,“ rõhutas ka dr Sikk.

Kuidas haiguse kulgu leevendada?

„Viirushaiguste puhul on ravi sümptomaatiline ning suunatud eelkõige haige vaevuste leevendamisele,“ selgitas dr Vilde. Tema soovitab haigestumise puhul tarbida rohkelt vedelikku ja võtta C-vitamiini. 

Üle 38-kraadise palaviku puhul kasutada paratsetamooli 500 mg 1-2 tabletti kuue tunnise vahega ja kui palavik ei alane, siis vastunäidustustuste puudumisel (näiteks väljendunud neerupuudulikkus, gastriit või haavandtõbi) võib lisaks kasutada ka ibuprofeeni 400 mg 1 tablett iga kaheksa tunni tagant.

Farmatseut tõis seejuures välja, et kuigi Euroopat on tabanud hoogsa viiruslaine tõttu tarneraskused lastele mõeldud palavikualandajatega, siis paanikaks siiski põhjust pole. „Apteekrite abiga leitakse üldjuhul igale puuduvale ravimile alternatiiv ning kõik pisikesed ja suured patsiendid saavad ilusti ravitud,” ütles Sikk.

Kuniks siirupeid ei ole, saab lastel palavikku ja valu leevendada paratsetamooli sisaldavate suposiitidega. Lapsed, kes oskavad juba tabletti neelata ning kaaluvad rohkem kui 17 kilo, saavad kasutada paratsetamooli tablette.

Õige annuse ning maksimaalse ööpäevase võtmisega aitab juba apteeker. Nii on kindel, et annus saab täpne vastavalt konkreetsele lapsele. Ibuprofeeni tabletid sobivad lastele, kes kaaluvad rohkem kui 20 kilo ning oskavad neelata. Nendegagi tuleb eelnevalt apteekriga konsulteerida, et annus saaks vastavalt lapse kaalule kindlasti paika.

Südameapteegi farmatseut tõdes, et hoolimata ajutistest ravimite puudustest, on oluline meeles pidada, et kindlasti ei tasu ravimeid koju asjatult üleliia varuda. „Oluline on jälgida ka koju varutud ravimite säilivusaega ning peale pakendil näidatud kuupäeva neid mitte tarbida. Haigusnähtude korral pidage nõu oma perearstiga, koduapteegi apteekriga või helistage perearsti nõuandeliinil 1220,“ soovitas Sikk.