Tasub meeles pidada, et neid reaktsioone mõjutavad nii inimese soole tervis, konkreetse toiduainega pidev kokkupuude kui ka inimese immuunsuse üldseisund. „Toidutalumatuse testi tulemusi vaadeldakse alati inimese kaebuste ja sümptomite kontekstis ning tasub meeles pidada, et test ise vaevusi ei leevenda, test on vaid informatiivse iseloomuga,“ kommenteerib Confido toitumisnõustaja Anneli Kõiv.
„Tervise taastamine vastavalt testi tulemustele on pikaajaline protsess, mis sisaldab minimaalselt 1–2 kuud kestvat välistamisdieeti, sümptomite kadumisel tehakse provokatsiooniteste (toiduainete ükshaaval tagasi menüüsse toomine), et tuvastada enim reaktsioone tekitavad toiduained. Selles protsessis tuleb pidada toitumispäevikut ja jälgida pidevalt enesetunnet, vajadusel võib see tähendada ka püsivaid menüümuudatusi,“ kirjeldab toitumisnõustaja.
Tsöliaakia või gluteenitundlikkus?
Teine näide raskekujulisest toidutalumatusest on tsöliaakia, mis on päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus. Tsöliaakia puhul kahjustuvad nisus, rukkis, odras ja kaeras sisalduvate valkude toimel peensoole limaskesta hatud, mille kaudu toimub toitainete imendumine.
Tsöliaakia sümptomid võivad olla sagedased kõhuvalud, krambid või kõhupuhitus, krooniline või perioodiline kõhulahtisus, kõhugaasid ja/või kõhukinnisus; iiveldus ja oksendamine, aneemia jms.
See haigus võib põhjustada kõhnumist, kasvupeetust, raua, B12-vitamiini ja/või foolhappe vaegust osteoporoosi ning endokriinsüsteemi häireid. Tegemist on elukestva haigusega, mille puhul on näidustatud range gluteenivaba dieet. Tsöliaakia diagnoosi kinnitab peensoole biopsia.
Esineb ka tsöliaakiaga mitteseotud gluteenitundlikkust, mille sümptomid sarnanevad klassikalise ärritunud soole sündroomi sümptomitele (kõhuvalu, puhitused, kõhulahtisus-kinnisus), aga võivad väljenduda ka pidevas väsimuses, nn „aju-udus“, pea- ja lihasvalus, jalgade või käte tuimuses, nahaprobleemides.