Toitumisnõustaja selgitab: kas süsivesikud on alati vaenlased?

Foto: Shutterstock

Süsivesikuid peetakse sageli halvaks kraamiks, mis aitab kaasa kehakaalu tõusule. Kuidas on tegelikult ning kas ja kui palju organism süsivesikuid vajab, selgitas toitumisnõustaja Elis Nikolai.

Elise sõnul on tõde see, et süsivesikud on tegelikult organismile väga vajalikud. Meie keha moodustab tarbitud süsivesikutest glükoosi, mis on organismile ja eelkõige ajule peamine energiaallikas. See on ka põhjus, miks nii Eesti kui ka paljude teiste riikide ametlikud toitumissoovitused soovitavad süsivesikuid tarbida kogu päevasest kaloraažist 50–60%.

Kõik süsivesikutevaesed dieedid, eriti veel sellised, kus süsivesikud kõrvaldatakse toidulaualt täielikult, toimivad väga efektiivselt, kuid enamasti siiski lühiajaliselt.

Kui süsivesikute hulka toidulaual oluliselt vähendatakse või need menüüst sootuks eemaldatakse, ei saa organism enam harjumuspäraselt glükoosi moodustada ning hakkab energiat tootma talletunud rasvadest ja sellega kaasneb kaalulangus. Kuid niipea, kui minna tagasi süsivesikurikkamale (soovituslikule) dieedile ja hakata uuesti tarbima kasvõi tervislikke süsivesikuid, tuleb kaotatud kaal kiiresti tagasi.

Süsivesikute koguse vähendamise või neist loobumise asemel peaks lihtsalt jälgima süsivesikute kvaliteeti, glükeemilist koorumust ning seda, et menüüs ei ole liialt palju lisatud suhkrut. Lisatud suhkur ei tohiks kindlasti moodustada rohkem kui 10% kogu tarbitavast energiast, ideaalis isegi mitte rohkem kui 5%.

Süsivesikutest tasuks eelistada juurvilju, puuvilju, täisteravilju ning kaunvilju. Vähendada võiks aga rafineeritud süsivesikute, valge nisujahu ning muidugi maiustuste osakaalu.

Kindel on see, et eelistades tervislikke ja kiudainerikkaid süsivesikuid, on võimalus edukalt kaalu langetada ja seda ka hoida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.