Hea nõuanne

Ülevaatusega ei tasu viivitada – ka mehed peavad tervist regulaarselt kontrollima

Tervisekontrolli minek saab tihti alguse lähedaste utsitamisest. Pilt on illustratiivne.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Miks on ikka nii, et paljud mehed lähevad arsti juurde alles siis, kui midagi väga valutab? SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik soovitab meestel käia tervisekontrollis kord aastas või vastavalt arsti soovitusele, et tuvastada võimalikult vara terviserikked, mis kaebuste näol endast veel märku ei anna.

Kuni 50. eluaastani käivad mehed arsti juures oluliselt vähem kui naised, seega jõuavad Eesti mehed arsti juurde liiga hilja, enamasti juba tõsiste ja väljakujunenud krooniliste haigustega. 

Dr Jüri Laasik rõhutab, et kui ka kõik tundub esmapilgul töökorras olevat, tuleks tervist siiski regulaarselt kontrollida. Nii võib analüüsitulemustest kajastuda mehe igapäevane elustiil, kõneledes näiteks sellest, kas tema tööpäev sisaldab aktiivse liikumise momente või veedetakse seda pigem kaheksa tundi siseruumis istudes. Aga ka sellest, milline on olnud vähese une, stressi ja alkoholi mõju organismile.

Nii alkohol, tubakas kui ka ühekülgne menüü, stress, ebaterve uni ning vähene liikumine võivad organismile negatiivselt mõjuda juba noores eas, kuigi inimene ise tunneb end veel tervena. Paljud kroonilised haigused võivad kujuneda dr Laasiku sõnul välja suhteliselt varases vanuses, kuid enne ravivajadust võib abiks olla elustiili muutmine.

Ennetav tervisekontroll aitabki haiguseid võimalikult varajases faasis tuvastada ning ennetavate tegevuste ja tervislikuma eluviisiga saab riskid viia miinimumini.

Pärilikke terviseriske saab varakult avastada

Eesti meeste suremuse peamiseks põhjuseks on südame- ja veresoonkonna haigused ning kopsu- ja eesnäärmevähk. 

Dr Laasiku sõnul peaks iga mees pöörama tähelepanu võimalikele pärilikele terviseprobleemidele. Päriliku soodumuse võivad anda erinevad südamehaigused, diabeet ja pahaloomulised kasvajad. Kui risk on olemas, ei tohiks dr Laasiku sõnul ülevaatusega viivitada – kiire arstlik sekkumine ennetab suure tõenäosusega haiguse täielikku väljakujunemist, rasket raviprotsessi ning ravijärgseid tüsistusi.

Eesnäärmevähi riski saab hinnata lihtsa vereprooviga ning varajases staadiumis on võimalik seda edukalt ravida. Dr Laasiku sõnul on Eesti meeste teadlikkus eesnäärmevähist iga aastaga parenenud ning vereproovi jõuab andma üha rohkem mehi. Eesnäärmevähi riski testi normist kõrgema väärtuse korral tuleks kindlasti külastada uroloogi või meestearsti, kes lisauuringutega täpsustavad haiguse riski.

Arst tõdeb seejuures, et paraku avastatakse üle pooltel patsientidel eesnäärmevähk alles kaugele arenenud staadiumis, sest pole käidud regulaarselt kontrollis. Haigus ise tegutseb salakavalalt ning esialgu kaebusi ei tekita.

Kui probleeme ega vaevusi ei ole, võiks siiski esmase tervisekontrolli teha juba 30-aastaselt või isegi varem. Kui kõik on korras, piisab korduskontrolli tegemisest iga nelja aasta tagant. Sõltuvalt muutustest näitudes, tuleks korduskontroll siiski planeerida tihemini, näiteks kord aastas või vastavalt arsti soovitusele. Hilisem isiklike tulemuste võrdlus annab aluse kiireks reageerimiseks ega lase võimalikul haigusel kaugele areneda.

Novembrikuus annab hea võimaluse oma tervist kontrollida ka Pikema Sõpruse Päeva iga-aastane kodanikualgatus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.