Tomera lisab, et inimesed, kes ise ei tea oma nakatumistest, on potentsiaalsed nakkusallikad ja ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, ongi testimine.
Eesti on uute HIV-juhtudega Euroopas kolmandal kohal
Eestis on HIV-testimise üldine tase väga hea. Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Tomera toob välja, et muutuse tõid 2020. ja 2021. aasta COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud, mil ligipääs anonüümsele HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud ja millega kaasnes testimise langus. Ta lisab, et COVID-piirangute tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute hulka saab hinnata alles lähitulevikus.
Terviseameti andmeil on aastail 1988–2021 kokku Eestis HI-viirus diagnoositud 10 351 inimesel. Viimastel aastatel on HIV-i levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid endiselt oleme uute nakatumisjuhtude sagedusega Euroopa kõrgemate seas.
Kui ajavahemikul 2011–2019 langes HIV-i juhtude arv aastas keskmiselt 8%, siis 2020. aastal langes juhtude arv võrreldes 2019. aastaga 17% ja 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 15%. HIV-i leviku vähenemise põhjuseks ei pruugi olla tegelik HIV- i vähenemine, vaid koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud piirangud, mis raskendasid HIV-testimisele ligipääsu. 2021. aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-i juhtu (9,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Käesoleva aasta kümne kuuga on Eestis diagnoositud 106 HIV-i nakatunud inimest (8,5 juhtu 100 000 inimese kohta).
Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2020. aastal teist aastat järjest Malta ja Läti järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 15,9, 13,5 ja 10,8 juhtu 100 000 inimese kohta). EL keskmine oli sel aastal 3,3 uut HIV-i juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 11,8 ja kõrgeim Venemaal, kus 2020. aastal registreeriti 40,8 uut juhtu 100 000 inimese kohta.
HIVi saab ravimitega vaos hoida