Hea nõuanne

Veel jõuad osaleda: geenivaramu isiksusetesti on täitnud ligi pooled geenidoonoritest

Geenidoonorite vastuseid veebiküsimustikule oodatakse veel 10. aprillini.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Ligi 80 000 geenidoonorit on võtnud osa hetkel käimasolevast isiksuseuuringust, mida korraldab Tartu ülikooli Eesti geenivaramu. Geenidoonorite vastuseid veebiküsimustikule oodatakse veel 10. aprillini. Kõik vastanud saavad oma peamiste isiksuseomaduste kohta kohe pärast küsimustiku täitmist tagasisidet.

“Kuigi osavõtt on olnud aktiivne ja oleme juba osalenud inimestele väga tänulikud, siis kutsume kõiki geenidoonoreid viimast korda üles, et oma panus anda. Kui meili teel pole uuringu kutset laekunud, siis infot osalemise kohta leiab veebilehel geenidoonor.ee/isiksuseuuring,” ütles uuringu üks eestvedajatest käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik.

Lisaks saavad geenidoonorid kutsuda oma tuttavaid täitma nende kohta isiksusetesti. “Isiksuse võimalikult täpseks mõõtmiseks on eriti hea, kui uuritava inimese isiksust hindab lisaks temale endale ka mõni tema lähedane, sest mõned isiksuseomadused on paremini nähtavad teistele kui inimesele endale ja kaks hinnangut koos annavad tihti täpsema tulemuse kui ainult üks hinnang,” lisas Vainik.

“Selline osalejate määr on teadusuuringu mõttes väga hea tulemus!” rõõmustas uuringu kaasjuht psühholoogia kaasprofessor René Mõttus. “Kui hetkel võrrelda isiksuseuuringus ja Eesti viimases rahvaloenduses osalemise protsente kutsutute arvuga, siis oleme saavutanud sarnase tulemuse. Osade maakondade lõikes isegi parema, näiteks Tartumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Samas märkame ka sarnaseid probleeme ehk paraku osaleb eri uuringutes rohkem naisi kui mehi, seega kutsume eriti just mehi veel viimast võimalust kasutama ja uuringus osalema – veel on see võimalik,” lisas ta.

Uuringu eesmärk on analüüsida geenidoonorite isiksusetesti vastuseid koos nende geeni- ja teiste terviseandmetega, et teha täpsemaid järeldusi geenide, keskkonna ja isiksuse seoste kohta.

“Loodame avastada isiksusega seotud geene ja siis kasutada neid edaspidi n-ö katsetajana. Näiteks kui tahame teada, kas mingid isiksuse­jooned – ärevus, ekstravertsus – põhjustavad suitsetamist, saame vaadelda inimesi, kellel on geneetiline eelsoodumus ärevusele. Kas nad on suitsetama hakanud? Siit saamegi edasi uurida, kas ärevus põhjustab suitsetamist ja seejärel pöörata selle ennetusele teadlikumat tähelepanu,” rääkis Vainik.

Kuna inimeste kontaktandmed muutuvad, võib juhtuda, et kõik geenidoonorid pole uuringukutset meili teel kätte saanud. Mõttus rõhutas, et iga geenidoonori panus on uuringu kontekstis väga väärtuslik. “Tegemist on maailmas ainulaadselt mahuka uuringuga,” lisas ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.