Kuigi tänaseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20% Eesti täisealisest elanikkonnast, saavad sel aastal panustada ambitsioonikasse teadusprojekti veel 4000 inimest.
Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul on geeniteadus arenenud viimaste kümnendite jooksul helikiirusel, kuid valdkonna täielik potentsiaal on veel täitumata. „Tänu geenidoonorite panusele saavad Tartu Ülikooli teadlased uurida seoseid geenide ja tervise vahel, mis loob eeldused tõhusamaks tervishoiuks, ning avastada eestimaalaste geneetikas peituvaid eripärasid,” lisas professor Metspalu.
Eelmisel nädalal avaldati ka rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuse rakendusuuringu lõpparuanne, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutada geeniandmeid haigusi ennetavates personaliseeritud tervishoiuteenustes. „Geeniinfost peaks lõpuks olema kasu kõigile – geenidoonoritele, arstidele, kogu ühiskonnale – kuid kõige aluseks on see, et oskaksime esmalt geeniandmetest midagi järeldada,” ütles Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor Mait Metspalu.
