Vanasti arvasid eestlased, et…

unenäod tulevad päevasündmustest, mõtetest või ilmutab ennast lihtsalt mõni vaim. Esimese kahe põhjusega panid nad täppi. Unenäod on tõepoolest seotud mäluga – päeval läbielatuga ja inimese mõtetega. “Aga me ei tea ikka veel, miks me unenägusid näeme,” tõdeb psühholoog Vernik. Tema sõnul pole teadus kõikide põhjusteni veel jõudnud, kuid siiski on võimalik mõningaid osasid seletada.

Kiire-kiire-aeglane

Und saab jagaga kaheks: REM (rapid eye movements ehk kiirete silmaliigutustega uni) ja NREM uni. NREM uni jaguneb veel omakorda esimeseks, teiseks ja kolmandaks ehk sügava une faasiks. REM unefaasis näevad inimesed kõige sagedamini und ja mäletavad seda hommikul paremini.

Psühholoogi sõnul on REM-uni eriline: “Inimene on paralüüsis, tema lihastoonus on hästi madal ja ainukesed lihased, mis on pinges, on teatud silmalihased ja hingamise lihased”. Selles faasis liiguvad silmad kiiresti. Vernik toob välja seose, et kui silmad liiguvad hästi kiiresti, näeb inimene unenägusid.

REM unes ehk unenägude faasis on aju aktiivsus võrreldav ärkvelolekuga ja inimene on emotsionaalselt laetud. Kuidas need unenäod täpselt sinna unne tulevad, selles osas jääb psühholoog praegu veel vastu võlgu. “Meie näeme vaid füsioloogilisi muutusi kehas,” ütleb ta.

Unenägu on suurel määral tuttav ja sageli negatiivne

“Ükski unenägu pole inimese jaoks tundmatu. Need on kokku segatud tema emotsioonidest, mälupiltidest ja tunnetest,” selgitab Vernik. Tema sõnul ei näe inimene oma unes tavaliselt pilti, mida ta pole kunagi varem päriselus näinud või muul viisil kogenud – suurel määral on unenägu tuttav.

Kuna unenäod on seotud meie mõtlemisega, kipume me nägema pigem negatiivseid unenägusid. Psühholoog toob välja, et 60 protsenti meie mõtlemisest päevasel ajal on pigem negatiivne. Seetõttu mõjutavad meie päevased emotsioonid ja mõtted öösel nähtavate unenägude süžeed.

Teaduslikku tagatausta unenägude seletamisel ei ole

Unenägudele võib lõputul arvul tähendusi välja mõelda. Tänapäevaste unesümboolika käsiraamatute maht ulatub ainuüksi juba üle 5000 märksõnani. Näiteks võib ekslemine, majast väljapääsu mitteleidmine, viidata päriselus varsti ilmnevatele takistustele või viivitustele. Pulmade unes nägemine kuulutab aga muret ja kurbust. Kui lendad oma unenäos Karlssoni moodi katuste kohal, peaks see märku andma segadusest või saladuste ilmsiks tulemist. Kui vuhised aga hoopis püstises asendis maa lähedal, peaks sind saatma edu. Kuidas on päriselt lood?

“Teaduslikku tagatausta unenägude seletamisel ei ole,” teeb Kene Vernik kindlaks. Need on lihtsalt päeval läbielatu järelkaja, pildid eelmisest aastast, lapsepõlvest või hirmudest. Oletame, et nägid täna öösel unes hamba väljatõmbamist. See ei tähenda, et jääksid nüüd rahast lagedaks või sinuga oleks midagi korrast ära.

Sellele on lihtne ja loogiline seletus. Sõbranna võis sulle näidata päev varem enda lapsepõlvefotot. Sina aga kukkusid viieaastaselt esihamba katki – alateadlikult võis see mälupilt meenuda fotot vaadates. Seejärel pani aju öösel kokku eelmise päeva sündmused ja kunagi lapsepõlves toimunu ning nüüd manas sellise klipi ette.

Psühholoogi sõnul on ajus väga korralik mälupank, millest ei pruugi me teadlikud olla. Alateadvuses võivad kogetud positiivsed või negatiivsed pildid unenäo kujul tagasi tulla. “Tavaliselt tulevadki need pildid tagasi, siis kui päriselus on toimunud analoogne sündmus või sa oled mõelnud sarnasele hetkele,” selgitab psühholoog.

Valus kukkumine

Kuidas tundub mõnikord unes kukkumine niivõrd reaalne? Psühholoog selgitab, et selline efekt toimub tavaliselt NREM une esimese faasi ajal. Selles faasis oleme tavaliselt esimesed minutid ja sellest on kõige kergem üles ärgata.

“Kukkumise tunne on seotud kiire lihastoonuse langusega,” ütleb Vernik. Kuna esimese faasi ajal on lihastoonuse langus tavaliselt kõige suurem, siis seetõttu tekibki meil unes tunne nagu me kukuks. Päeval suurem lihaste pingutus, trenni tegemine mõjutab ka kukkumise tunnet – kui oled päeval lihaseid rohkem pingutanud, võib lõdvestamine olla öösel kiirem.

Miks tundub vahel, nagu unenägu ennustaks?

Jaan Sudak kirjutab oma raamatus “Mia nägi unõs…”, et unefolklooris on unenägu märk elusündmusest, elusündmus aga öösel nähtu täitumine. Vanade eestlaste jaoks olid unenäod kui ennustajad. Nendest loodeti välja lugeda tuleviku sündmusi ja otsida märke haigusest, surmast ja tülidest.

Kihnus arvatati unenägude kohta, et need sisaldavad peidetud sõnumeid eesootavast, mille tähendusest saab aimu alles pärast pikka tõlgendust. Puu istutamine pidavat näiteks ette kuulutama sündi, murdmine aga surma. Neid tõlgendatati, sest need aitasid paremini toime tulla igapäevaeluga.

Oled isegi seda “ennustamise” efekti tundnud? Nägid unes, et kukkusid eksami läbi, ja järgmisel päeval täpselt nii juhtuski? Psühholoog aga teeb siiski selgeks, et nii need unenäod ei toimi.

Kõige ligilähedasem ja loogilisem seletus on see, et kui inimene ise päevasel ajal tunnetab näiteks mingisugust negatiivset olukorda, ta mõtleb selle peale pingsalt, siis ta hakkabki unenäos nägema seda situatsiooni ja tema hirmud kanduvad unenäkku. See, et eksamil põrusid, oli segu kokkulangevusest, enesekindlusetusest ja vähe õppimisele kulutatud ajast. “Unenägu ei ennusta, vaid inimene ise ja tema aju,” kinnitab psühholoog.

Unenäod pole olulised, uni küll

Psühholoogi sõnul ei saa väita, et unenäod oleks mingil moel kasulikud. Küll aga on väga vajalik REM unefaas, kus unenägusid nähakse. “Kui see puudub, siis on näha, et kroonilised haigused tulevad kergemini ja eluiga võib olla lühem,” ütleb Vernik.

Selles faasis taastub kognitiivne võimekus, mis on seotud mäluprotsessidega. Une ajal toimub nii öelda puhastamine – kogu ööune ajal vabaneb aju toksilistest ainetest. Tänu sellele suudad olla päeval kiirema mõtlemise ja reaktsiooniga. “Kui aju ei puhastu ega saa korralikult välja puhata, siis töötavad ajurakud aeglasemalt ja me oleme kui aeglane vana arvuti,” räägib unenõustaja.

REM unefaasi funktsioon on ka emotsioonide reguleerimine. Vernik selgitab, et emotsioonid on korrastatumad siis, kui see unefaas on läbitud. Kui inimene ei ela päeva jooksul oma emotsioone läbi, on tal võimalus seda teha läbi unenägude öösel.

“Nende jaoks, kes elavad sissepoole või on introvertsemad, on hea, kui nad justkui vabanevad unes näiteks oma negatiivsetest emotsioonidest”.

Vali külge ja jalga

Eesti rahvapärimuse ja unenägude kohta toob Jaan Sudak oma raamatus välja, et halvaendeliste unenägude täitumist proovisid vanad eestlased mitut moodi ära hoida. Näiteks pidavat külje pööramine kustutama unenäo ära, parema külje peal magades pidavat tulema aga head unenäod. Kindlasti ei tasunud voodisse minna vasaku jalaga.

Vähem stressi, ilusam unenägu

Verniku sõnul on inimeste unenäod ebameeldivamad ja hirmutavamad siis, kui inimene ei väljenda emotsioone päeval. Rasked ja rusuvad unenäod võivad tema sõnul olla seotud läbielatud traumaga. Ka stressis inimestel on pigem halvad unenäod.

Et öö oleks rahulikum, ei pea magama ainult parema külje peal. Päeval võiks proovida keskenduda positiivsetele mõtetele ja emotsioonidele ning mitte hoida emotsioone kinni. Ka teadusuuringud näitavad, et positiivsetel inimestel on neutraalsemad unenäod.