Hea uni

Kene Vernik: krooniline unevõlg on kasvupinnaks mitmetele kroonilistele haigustele

Unenõustaja Kene Vernik.Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Rubriiki toetab

  • Dormeo – parim kingitus,
  • mida teha endale ja oma lähedastele, on
  • hea uni!

Mida tähendab krooniline unevõlg, miks see tekib, kuidas see inimestele mõjub ja kas kroonilist unevõlga saab üldse välja magada, selgitab psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik.

“Krooniline unevõlg tähendab seda, et inimene on kogu aeg magamata ehk ta ei maga ära oma kindlat uneaega, mida keha loomupäraselt juba sünnist saati vajab,” selgitab Kene Vernik. Ta nendib, et põhjuseid unevõla tekkeks on mitmeid, näiteks anatoomilistel põhjustel tekkivad hingamisprobleemid. 

Seejuures sõnab Vernik, et krooniline unevõlg võib tekkida ka nii, kui ei teata oma kronotüüpsust ja elatakse nii-öelda bioloogilise kellaga vastuolus. “Kui oled pärast hilja magama minemist hilja ärganud, siis see ei tähenda, et oled oma unevajaduse kätte saanud. Sinu keha melatoniini kontsentratsioon sellel kellaajal ei ole olnud kõige parem. Seetõttu on unefaase, eriti sügavat und, vähem ja hakkabki tekkima krooniline unevõlg,” kirjeldab unenõustaja.

Unevõlg rikub elukvaliteedi

Kroonilise unevõla tõttu on inimene muidugimõista pidevalt unine ja väsib kiiremini. Selle foonil arenavad aga ka mitmed kroonilised haigused – sagedased kaebused on peavalud, liigesvalud, aga ka veresoonkonnahaigused.

“Öösel peaks meie süda olema rahulikus olekus, aga kui inimene magab öösiti kogu aeg vähem, siis keha läheb stressi ja hakkab ise öösel kortisooli ja adrenaliini tootma, mille tõttu südame tegevus on aktiivne. Sealt võivadki hakata arenema veresoonkonnahaigused,” kirjeldab Vernik. Vähene uni mõjutab ka meie seedimist, mille tõttu võib ka kaal tõusta ja viia samuti veresoonkaonnahaigusteni.

Kui juba oleme vähe und saanud, siis tuleb foonile ka magamatusest tingitud üldistunud ärevus. “Kui oleme stressis ja ärevad, siis on kortisooli tase taas üleval ja seetõttu võivad tekkida 3-5sekundilised mikroärkamised. Need teevad une väga ebakvaliteetseks ja aju ei saa jällegi normaalselt taastuda,” tõdeb unenõustaja. “Seal on palju topeltmänge ja peennüansse, mis hakkavad tohutult meie enesetunnet rikkuma, kui aju ei saa normaalselt tööd teha. Lisahäired ja haigused hakkavad veel omakorda unekvaliteeti lõhkuma. Sealt tekivad omakorda veelgi sügavamad ja raskemad kroonilise unevõla tagajärjed.” 

Seejuures tasub teada, et sageli areneb krooniline unevõlg välja lühiajalisest unevõlast. Unenõustaja nendib, et näiteks kahest magamata ööst taastutakse umbes kaks nädalat. 

“Kui nüüd stabiilselt jätkad selle normaalse unerütmiga, siis ei teki kroonilist unevõlga. Sageli aga ei saa lühiajalises unevõlas olijad rütmi taastamisega hakkama – kas ei osata või ollakse liiga kärsitud – ning appi võetakse valed nipid, näiteks alkohol või päevased uinakud. Need omakorda viivad tsirkadiaansest rütmist välja ja tekivad järgmised unevõla episoodid,” kirjeldab Vernik, kuidas inimesed ise valesti käitudes kroonilist unevõlga kasvatavad.

“Kui sa ei ole mitu nädalat järjest normaalselt maganud, sul on nädalas vähemalt kaks-kolm korda mingid probleemid unega, siis oledki juba kroonilsies unevõlas,” nendib unenõustaja.

Kas kroonilisest unevõlast saab välja murda? 

“See sõltub sellest, kui palju kroonilisi haigusi magamatuse tagajärjel tekkinud on. Näiteks kui on tekkinud kõrgvererõhutõbi, mida ravitakse juba tablettidega, siis enam nii hästi unevõlast välja ei tule. Lihtsalt need tabletid mõjutavad juba unekvaliteeti nii palju, et sa ei saa enam tunda väga head und,” nendib Vernik.

Samuti on väga keeruline head unekvaliteeti taastada neil, kes on olnud pikalt öötööl või tarvitanud aastaid uinuteid. “Päris nii-öelda puhast tulemust on pikaaegsetel unevõlgnikel keeruline saavutada. Unerütm võib iseenesest 3-6 kuuga väga hästi taastuda, aga algupärast head und on keeruline saavutada, sest aastate jooksul on kehas nii palju muid asju viltu läinud ja juures on juba kroonilised haigused, mis und häirivad,” räägib Vernik. 

“Kui oled liiga pikalt juba unevõlas olnud, siis on üldjuhul midagi juures, mille tõttu jääd elu lõpuni unevõlgnikuks – me saame une paremaks, saame ravimitest vabaks, aga und algupärasesse rütmi saada ei pruugi,” tõdeb unenõustaja ja rõhutab, et võimalusel tuleks unevõla tekkimist igakülgselt ennetada. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.