EI!

Täisväärtuslik uni ning piisav uneaeg on oluline, et meie keha saaks normaalselt funktsioneerida. Vähene uni põhjustab nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi probleeme ning võib kaasa aidata mitmesuguste haiguste väljakujunemisele.

Milline on hea uni?

Hea uni kulgeb ilma vahepealsete ärkamiste ja katkestusteta kuni hommikuni. Tundide arv siiski on individuaalne ning sõltub inimese kronotüübist. Peale ärkamist peaksid tundma ennast piisavalt puhanuna ning teotahtelisena. Ka ei tohiks tekkida päevast väsimust.

Inimpopulatsioonis on levinumad (~60%) keskmise kronotüübiga inimesed, kelle päevakava jääb hommikul kaheksa ja õhtul kaheteistkümne vahele.

Kui palju und on siis piisav?

Unevajadus on vägagi individuaalne ning seitsmest tunnist, millest piisab näiteks sinu sõbrale, ei pruugi olla piisav sulle endale. Mida vanemaks saame, seda väiksemaks muutub ka meie unevajadus.

Imikud vajavad keskeltläbi 14 kuni 17 tundi und ööpäevas. Väikelapsed aga juba 10 kuni 14 tundi. Täiskasvanuks saades vajab inimene 7 kuni 9 tundi uneaega, kuid sarnaselt teistelegi valdkondadele leidub ka siin kindlasti erinevusi.

Miks ma jälle magada ei saa?!

Unetusel võib olla mitmesuguseid põhjuseid ning siinkohal toomegi välja neist kõige levinumad:

Stress – Kui tunned mõnel pingelisemal ja stressirohkem perioodil, et uni pole piisav ning magamisega on raskusi siis koheselt muretsemiseks põhjust pole. Küll aga ei tohiks selline periood kaua kesta. Sellisel juhul mõjutab magamatus juba sinu mõtlemisvõimet ning nõrgeneb ka immuunsussüsteem. Stress omakorda on suuresti mõjutatud ka ebapiisavast unest, seetõttu tuleks sellega pikema aja jooksul kindlasti tegeleda.

Depressioon – Depressioon võib mõjuda kahtepidi: see võib tekitada nii unetust kui ka hüpersomniat ehk liigunisust. Viimase korral magab depressioonis inimene rohkem kui vaja ning tunneb ennast pidevalt väsinud ning kurnatuna.

Alkohol – Alkohol häirib und ning seetõttu väheneb ka une kvaliteet. Juba klaasike punast veini võib aidata kaasa REM-unefaasi mitte jõudmisele. Seejärel hakkab meie keha tootma kortisooli ning organismi stressitase tõuseb. Lisaks sellele on alkohol ka diureetikum ja suurendab vajadust minna tualetti mistõttu võib uni jääda puudulikuks.

Kofeiin – Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant ning muudab meid ärksamaks. Seetõttu ei soovitata hea ööune saavutamiseks juba hilisest lõunatunnist alates juua kofeiini sisaldavaid jooke.

Nikotiin – suitsetamine on üleüldiselt tervist kahjustav tegevus kuid õhtune nikotiinikogus võib samuti mõjuda kofeiinile sarnaselt ega lase unel tekkida.

Erinevad haigused ja ravimid – Ka mitmesugused haigused võivad olla unetuse põhjustajateks. Näiteks astma, allergia või antidepressandid, mis su organismil korralikult magada ei lase.

Emotsioonid – ka päeval läbi elatud emotsioonid võivad lühiajaliselt takistada uinumist. Olgu selleks siis lein, igatsus, kurbus, rõõm või mõned muud muremõtted.

Kuidas ebapiisav uni meid mõjutab?

Ebapiisav uni paneb kogu kehale ühe korraliku lataka. Ainult kohvist siin kindlasti piisa. Esiteks on väsinud inimene pahur ja ta toriseb rohkem. See paneb põntsu suhtetele nii pereelus kui ka tööalastele kohustustele.

Aga lisaks veel mõned  sümptomid:

• Imuunsüsteem nõrgeneb, mistõttu oleme vastuvõtlikumad erinevatele viirushaigustele.
• Tähelepanu- ja keskendumisvõime vähenevad: tool kriuksub, kell tiksub kõvasti, nii ei saa töötada!
• Mälu halveneb: kellele ma pidingi helistama? Kus see meil on? Või oli see mul Messengeris?
• Muutud närviliseks ja iga pisiasi ajab närvi: miks ta ometi mu kõrval nii kõvasti klaviatuuril toksib?

Magamatusega kaasas käiv stress kiirendab oluliselt meie südametööd ning tekitab südamelihase kiiremaid kokkutõmbeid. Korduvad stressiepisoodid aga võivad viia juba tõsisemate südameprobleemide tekkimiseni.

Ebapiisav uni suureneb ka näiteks söögiisu, mis võib viia kaalutõusu ning see omakorda ka diabeedi tekkeni.

Tahad paremini magada? Tee nii!

Kvaliteetse une saavutamiseks peaksid magamamineku kellaajad sättima igapäevaselt võimalikult samaaegseks. Kindel rütm ning rutiin aitab ka su organismil sinu päevakava paremini mõista.

Ära tee päeval uinakuid! Need võivad oluliselt mõjutada sinu ööune vajadust ning uinumine on raskendatud.

Proovi ka uinuda pimedamas toas ning lülita paar tundi ennem magamaminekut välja nii teler kui ka muud nutiseadmed.

Ka söögiaegasid tuleks reguleerida ning kõhtu ei tasuks ennem magama sättimist liialt täis süüa. Muidugi ei ole unele kasuks tühja kõhuga magama minek seega tasuks seda kindlasti jälgida.

Ürita tööalased kohustused ja mõtted jätta selleks mõeldud aega ning püüa magamistuppa neid mitte kaasa võtta.

Väldi alkoholi! Olgugi, et kiusatus pokaali järele haarata võib tunduda suur, püüa seda hea une saavutamiseks siiski vältida.