Norskamine on sümptom. Ent ühe domineeriva sümptomi taga võivad peituda mitmed erinevad unehäired. Seda, milline konkreetne unehäire just sind kimbutab, aitab välja selgitada spetsialist.
Norskamine võib viidata mõnele probleemile järgnevast unehäirete loetelust:
- primaarne tsentraalne uneapnoe;
- kehalistest häiretest tingitud tsentraalne uneapnoe;
- ainetest tingitud tsentraalne uneapnoe;
- Cheyne-Stokesi hingamismuster;
- perioodiline hingamine;
- täiskasvanu obstruktiivne uneapnoe;
- idiopaatiline unega seotud mitteobstruktiivne alveolaarne hüperventilatsioon;
- uneaegse kopsuparenhüümi või vaskulaarse patoloogiaga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
- uneaegne alumiste hingamisteede obstruktsiooniga seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
- uneaegne neuromuskulaarse häire ja rindkereseina häiretega seotud hüperventilatsioon/hüpokseemia;
- muud uneaegsed hingamishäired.
Probleeme on võimalik ka ennetada, vähendades alkoholi tarbimist ja suitsetamist, toitudes tervislikult ning suurendades igapäevast liikumist. Tavalise uneapnoe puhul võivad need lihtsamad meetodid ka probleemi kõrvaldada.
Millal kahtlustada uneapnoed?
Norskajal võib olla ohtlik krooniline haigus – uneapnoe. Peale norskamise, kuuluvad uneapnoe sümptomite alla ka nohisev hingamine, hingamisseisakud uneajal, suukuivus, janu, higistamine, suurenenud urineerimisvajadus, unetus ja depressioon.
Uneapnoe korral vajub hingamisteede ülemine osa une ajal sageli osaliselt või täielikult kokku. Selle tulemusena vallandub järgnev probleemide ahel – kehas langeb hapnikusisaldus, unes tekivad lühikesed katkestused, keha ainevahetuses toimuvad märkimisväärsed muutused ning vererõhk tõuseb.
