Kuna nutikellasid ilmub aina enam turule ja nende tarkvara pidevalt uuendatakse, on sõltumatutel teadlastel keeruline nende efektiivsust mõõta, selgitas Ohio Clevelandi kliiniku unehäirete keskuse arst Colleen Lance.

Lance’i sõnul valitseb nutikella-turul paras Metsik Lääs, sest kuigi tooteid on palju ja turundustekstide lubadused kõikvõimsad, ei leidu tegelikult nende efektiivsuse kohta korrektset teavet.

Sellegipoolest testis West Virginia ülikooli neuroteadlaste meeskond nutikellasid. Selleks hindas töörühm kaheksa nutikella tõhusust, avaldades tulemused ajakirjas Nature and Science of Sleep. Testis osales viis inimest vanuses 22-41, kes pidid kodus magades kandma kella vähemalt 98 ööd.

Tulemused näitavad, et suurem osa nutikelladest kas üle- või alahindasid unetunde, ärkveloleku aega ja unekvaliteeti. Kõige täpsemalt näitasid unetunde Fitbiti või Oura kellad.

Michigani ülikooli uneuurija Olivia Walch, kes ei võtnud uuringust osa, selgitab, et uneaega võib valesti arvutada, sest see tugineb aktigraafiale, liikumist mõõtvale tehnoloogiale. Kui inimene ei liigu, võib seadme algoritm seda eksklikult magamiseks pidada.

Veel enam, ükski kaheksast seadmest ei suutnud mõõta uneetappe, sealhulgas REM-i mitte-REM-i, võrreldes elektroentsefalogrammiga (EEG), mis registreerib aju elektrilise aktiivsuse.

“Vale” number

Üheks probleemiks nutikelladega on see, et need lähtuvad keskmisest inimesest ja sellest, millal ta magab. Kui aga seadet kannab unehäirete käes vaevlev tegelane, muutub ka selle täpsus. Ka ei suuda nutikell üldiselt tuvastada seda, kui inimene teeb lõunauinaku. Või seda, kui inimene vähkreb pikalt enne uinumist voodis, ärgates öösel korduvalt üles.

Paljude arstide ja uneteadlaste arust võib selline seade osutada kandjale hoopis karuteene, sest inimesele muutub n-ö uneskoori jälgimine kinnisideeks. Ka võib see pigem soodustada unetust, sest kuigi inimene magab hästi, väidab nutiseade vastupidist.

Halvimal juhul võib nutikella kandjal areneda välja ortosomnia – haigus, mille puhul keskendutakse ebatervislikult palju oma unetundidele ja ideaalse une saavutamisele. See ei erine kuidagi ortoreksiast, ebatervislikust tervisliku toitumise jälgimisest.

Ohio Clevelandi kliiniku unehäirete keskuse arsti Colleen Lance’i teatel puutub ta tihti kokku patsientidega, kel on nutikella numbrite tagaajamine ja pidev jälgimine muutunud kinnisideeks. Selleks aga, et saavutada kvaliteetne uni, tuleks kõigepealt nutiseadmetest loobuda.

Lance’i sõnul ajavad inimesed taga kindlat arvu unetunde ja unefaaside pikkust. Ja nõnda istuvadki tema vastas patsiendid, kel pole ainsatki uneprobleemi ja kelle ainukeseks kaebuseks on see, et “number ei tundu õige”.