Tavaliselt põhjustab traumaatilise kogemuse sellises sündmuses osalemine, selle tunnistajaks olemine või oht vigastustele ja surmale. Selleks võib olla näiteks vägivallajuhtum, suitsiid, mõrv, õnnetusjuhtum, terroriakt, kannatanutega õnnetus (põleng, plahvatus). Sellise olukorra tagajärjel võivad tekkida korduvad ja väga häirivad mälupildid, millega kaasneb sageli ka kehaline erutus. Inimene võib hakata vältima neid kohti, kus sündmus toimus ning kaasneda võib emotsionaalne tuimenemine.
Kuidas käituda pärast kriisiolukorda sattumist?
- Lükka magamaminekut edasi vähemalt 6 tunni võrra, kuna magamine tugevdab traumeerivaid mälestusi.
- Väldi alkoholi, stimulantide (sh kofeiini), nikotiini tarvitamist, et vähendada kehalist erutust. Joo taimeteed või toasooja vett.
- Väldi bensodiasepiine ehk rahusteid, sest uuringud näitavad, et need pigem võimendavad traumaatiliste mälestuste kinnistumist.
- Hoidu emotsioonide lahtiharutamisest esimese 6 tunni jooksul, kuna see võib tugevdada traumeerivaid mälestusi.
- Tegele millegagi, mis hõivab tähelepanu, eelkõige nägemismeele. Mängi näiteks telefonis mänge või vaata televiisorit. See vähendab traumaatilise sündmusega seotud kujutluspiltide tekkimist.
- Kindlasti otsi pärast kriisiolukorda sattumist psühholoogilist abi.
Mida kujutab endast psühholoogiline esmaabi?
Psühholoogilise esmaabi all mõeldakse psühholoogilise abi võtteid, millega soovitakse normaliseerida ja leevendada esmaseid stressireaktsioone kriisijuhtumi korral. Psühholoogid annavad nõu, milliseid reaktsioone inimene peaks jälgima ja kuidas nendega toime tulema. Psühholoogilise esmaabi pikaajalisem eesmärk on on posttraumaatilise stressihäire (PTSH) väljakujunemise ennetamine.
Psühholoogilise esmaabi viis elementi on turvatunde loomine, rahustamine, individuaalse ja kollektiivse enesetõhususe suurendamine, sotsiaalse toetuse soodustamine ja lootuse tekitamine.
Kliinilised psühholoogid rakendavad tavaliselt psühholoogilist sekkumist kas individuaalselt või grupis. Ühe meetodina kasutatakse väljaelamisvestlust, kus grupiteraapia vormis püütakse juhtunust luua ühtne integreeritud lugu või terviklik mälestus. Seejärel antakse konkreetsed võtted ja soovitused, kuidas kaebustega toime tulla.