Pärast kriisiolukorda sattumist lükka magamaminekut mitme tunni võrra edasi

Vahetult pärast kriisiolukorda kohe magama minna ei tohiks.Foto: Shutterstock

Kriisiolukord ja selle üleelamine on riskifaktoriks posttraumaatilise stressihäire ja läbipõlemissündroomi tekkele. Selle ennetamiseks tuleks kindlasti järgida psühholoogide soovitusi.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilised psühholoogid Marko Neeme ja Eerik Kesküla annavad traumakeskuse lehel nõu, mida teha, kui oled üle elanud traumeeriva kriisiolukorra.

Posttraumaatililine stressihäire tekib, kui inimene elab üle mingisuguse traumeeriva olukorra. Selleks on tavaliselt erakorraline sündmus, kus inimene kogeb mingisugust ohtu, millega kaasneb tugev hirm ja äärmine abitusetunne.

Tavaliselt põhjustab traumaatilise kogemuse sellises sündmuses osalemine, selle tunnistajaks olemine või oht vigastustele ja surmale. Selleks võib olla näiteks vägivallajuhtum, suitsiid, mõrv, õnnetusjuhtum, terroriakt, kannatanutega õnnetus (põleng, plahvatus). Sellise olukorra tagajärjel võivad tekkida korduvad ja väga häirivad mälupildid, millega kaasneb sageli ka kehaline erutus. Inimene võib hakata vältima neid kohti, kus sündmus toimus ning kaasneda võib emotsionaalne tuimenemine.

Kuidas käituda pärast kriisiolukorda sattumist?

  • Lükka magamaminekut edasi vähemalt 6 tunni võrra, kuna magamine tugevdab traumeerivaid mälestusi.
  • Väldi alkoholi, stimulantide (sh kofeiini), nikotiini tarvitamist, et vähendada kehalist erutust. Joo taimeteed või toasooja vett.
  • Väldi bensodiasepiine ehk rahusteid, sest uuringud näitavad, et need pigem võimendavad traumaatiliste mälestuste kinnistumist.
  • Hoidu emotsioonide lahtiharutamisest esimese 6 tunni jooksul, kuna see võib tugevdada traumeerivaid mälestusi.
  • Tegele millegagi, mis hõivab tähelepanu, eelkõige nägemismeele. Mängi näiteks telefonis mänge või vaata televiisorit. See vähendab traumaatilise sündmusega seotud kujutluspiltide tekkimist.
  • Kindlasti otsi pärast kriisiolukorda sattumist psühholoogilist abi.

Mida kujutab endast psühholoogiline esmaabi?

Psühholoogilise esmaabi all mõeldakse psühholoogilise abi võtteid, millega soovitakse normaliseerida ja leevendada esmaseid stressireaktsioone kriisijuhtumi korral. Psühholoogid annavad nõu, milliseid reaktsioone inimene peaks jälgima ja kuidas nendega toime tulema. Psühholoogilise esmaabi pikaajalisem eesmärk on on posttraumaatilise stressihäire (PTSH) väljakujunemise ennetamine.

Psühholoogilise esmaabi viis elementi on turvatunde loomine, rahustamine, individuaalse ja kollektiivse enesetõhususe suurendamine, sotsiaalse toetuse soodustamine ja lootuse tekitamine.

Kliinilised psühholoogid rakendavad tavaliselt psühholoogilist sekkumist kas individuaalselt või grupis. Ühe meetodina kasutatakse väljaelamisvestlust, kus grupiteraapia vormis püütakse juhtunust luua ühtne integreeritud lugu või terviklik mälestus. Seejärel antakse konkreetsed võtted ja soovitused, kuidas kaebustega toime tulla.

Kaebusteks on sageli häirivad mälupildid või kehalised vaevused, uinumisraskused. Peale esmast sekkumist toimub kuu aja möödudes veel üks kohtumine, kus hinnatakse juba konkreetsemalt, kas juhtunu järgselt on kujunenud posttraumaatiline stressihäire, meeleolu- või ärevushäire ning vastavalt vajadusele hakatakse raviga spetsiifiliselt tegelema, näiteks rakendatakse ühe võimalusena psühhoteraapiat.

 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.