Pikk ja nutune uinumine võib viidata sellele, et beebi uinumisviis vajab korrigeerimist 

Foto: Shutterstock

Unenõustaja ja Unehaldja eestvedaja Hanna Saare sõnul võib juhtuda, et kunagine magamapanekuviis – olgu selleks kussutamine või imetamine – ei toimi enam ja sellest võib kujuneda hoopis paras peavalu.

Hanna sõnul tasub meeles pidada, et uneharjumused on käitumuslikku laadi. Ja pikk ning nutune uinumine võib tähendab seda, et senine viis enam ei sobi. Näiteks jäi beebi enne rahulikult rinnal magama, aga kui sellest on saanud ühtäkki kuni 45 minutit kestev protsess ja kohe, kui üritad last rinnalt eemaldada, ta ärkab, peab midagi muutma.

Kiiguta, palju tahad

Sama kehtib kussutamise, kiigutamise ehk liikudes magama panemisega. Näiteks on seni toiminud see, et beebi jääb kiigutades magama, aga kui laps on saanud kuuekuuseks, siis kiiguta, palju tahad, käed surevad juba ära, kuid beebi ei maga. Aga ka see raputamine on stimuleeriv tegevus – ja paraku kiigutamine intensiivistub, kui beebi ei jää magama. “Jää ometi magama, loodab vanem,” räägib Hanna. Ilmselgelt ei toeta see enam uinumist, kuigi seni toimis.

Hanna sõnul muutub laps alates neljandast elukuust keskkonna suhtes tundlikumaks, näiteks muutub imetamine sageli keerulisemaks, sest beebi tõmbab end iga krõpsu peale rinnast eemale, et ringi vaadata. “Sama on ka unekeskkonnaga, beebi on muutunud tähelepanelikumaks, ta paneb tähele, et emme on juures ega ole nõus, et ta ära läheb,” rääkis Hanna.

Beebidel toimub kolmanda ja viienda elukuu vahel arenguline hüpe, millega kaasneb püsiv muutus unetsüklites. Seda nimetatakse ka neljanda kuu uneregressiooniks. Hanna teatel võib see tulla kolme- kuni viiekuuselt ning selle tagajärjel hakkab laps ärkama iga tunni-kahe tagant.

“Vanemad on seepeale segaduses ja arvavad, et ehk on laps näljasem,” kommenteeris ta. “Aga tegelikult hakkab beebi sagedamini läbima kerge une faasi, ärgates tänu sellele tihedamini. Kui ta aga ei oska uinutava rinna või kussutamiseta uinuda, vajabki ta korduvalt ja korduvalt abi.”

Ka laps on inimene

On kaks peamist viisi, millega lapsed on harjunud magama jääma, aga mis teatud vanuses võivad hakata head und hoopis segama. Esiteks luti(pudeli) või rinna imemine ja teiseks liikumine. Neid nimetatakse uneassotsiatsioonideks ehk -seosteks, mis tähendab, et laps vajab harjumuspärast tegevust (imemist või liikumist) nii uinumiseks kui ka unetsüklite ühendamiseks. Hanna sõnul viib see sagedaste öiste ärkamisteni.

Hanna sõnul on eksperdid seda meelt, et enamik lastest ei vaja pärast üheksandat elukuud öist söötmist (kuigi on ka erandeid). “See on pigem harjumus,” kommenteeris ta. “Kui ta ärkab öösiti väga sageli, mõjutab see lõpuks negatiivselt ka lapse unekvaliteeti.”

Katkendliku unega hakkab üleväsimust kogunema, sest ka beebid ja väikelapsed vajavad pikka ööund, olgu selleks vastavalt vanusele kas neli kuni kuus või 10-12 tundi.

Üleväsinud laps võib olla viril ja klammerduv ning väikelastel soodustab see jonnihoogusid. “Me kõik oleme väsinuna ärritunud, lapsed pole erand,” sõnas Hanna. “Loomulikult leidub nii täiskasvanud inimesi kui ka lapsi, kes tulevad sellega paremini toime, kuid hea uni on sellegipoolest kõigi, nii väikeste kui ka suurte jaoks, vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt ülioluline.”

 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.