Sõltumata kronotüübist tekitab kellakeeramine rohkem hädasid neile, kellel on juba varem unevõlg või unehäired – jääb ju kevadise kellaosuti nihutamise tõttu nüüd uneaeg veelgi tunni võrra lühemaks. Rohkem on mõjutatud lapsed, noorukid ja eakad, aga ka vahetustega töötajad.

Alates 2001. aastast on läbi viidud küsitlusi ja uuringuid, mis on näidanud kellakeeramise mõju inimeste tervisele ja liiklusohutusele negatiivselt. Uneõdegi nendib, et positiivseid tegureid paraku napib. “On leitud, et see võib endaga kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme ja suurenenud haigusjuhtumite arvu eelkõige vaimse tervise ning südame- ja veresoonkonna haiguste näol. Lisaks sagenevad liiklus- ja tööõnnetuste arvud,” loetleb Nulk-Uskov.

Ajalooliselt on kellakeeramine põhinenud ideel säilitada loomulikku valgust ning seeläbi säästa energiatarbimiselt. Kuigi energiasääst on endiselt oluline eesmärk, on energiakasutusmustrid aja jooksul suuresti muutunud. Uneõde leiab, et kellakeeramise võimaliku majandusliku kasu kaalub üles negatiivne mõju inimeste tervisele koos kaudsete tagajärgedega.

Uneteadlased ja unemeditsiinieksperdid on selgelt seisukohal, et kellakeeramine meile head ei tee. Nende soovituseks on peatada regulaarne suve- ja talveajale ümberlülitumine ning väljuda sellest tsüklist võimalikult vööndiaja lähedaselt ehk siis jäädavalt tuleks loobuda kevadisest kellakeeamisest.