Hea uni

Teadusuuring: stressihormoon äratab uinuvat aju öö jooksul rohkem kui sada korda

Aju ärkab öösel rohkem kui sada korda ja see on täiesti normaalne.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

  • Dormeo – parim kingitus,
  • mida teha endale ja oma lähedastele, on
  • hea uni!

Levinud on arvamus, et hea uni peaks olema katkematu, kuid hiljuti avaldatud teadusuuring kummutas selle väite. Selgus, et noradrenaliin äratab meie aju öö jooksul rohkem kui sada korda üles ja see on igati normaalne.

Teadusajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uurimus annab mõista, et stressihormoon ja virgatsaine noradrenaliin äratab inimese aju öise une ajal üles keskeltläbi sada korda. Kopenhaageni ülikooli uurijad avastasid, et sellised unekatkestused on normaalsed ja võivad koguni anda märku sellest, et aju puhkab korralikult. 

Uurijad näitasid, et noradrenaliini tase organismis kasvab ja väheneb pidevalt lainelaadses mustris ning et noradrenaliini tasemed on korrelatsioonis ärkveloleku määraga. Kõrgem noradrenaliini tase näitab, et aju on põgusaks hetkeks ärkvel; madalam noradadrenaliini tase seondub uinuva olekuga. 

Noradrenaliini tasemed ja ärkveloleku määr on omavahel seotud ja muutuvad pidevalt. Uurijad täheldasid, et aju aktiivsuse määr on nende väga lühikeste unekatkestuse-hetkede ajal samasugune kui ärkveloleku ajal. Magaja ise ei pruugi ärkveloleku-hetki aga märgata. 

Uurimuse juhtiv autor dr Maiken Nedergaard selgitas, kuidas need lainjad mustrid ajutegevust mõjutavad: „Oleme avastanud selle osa une olemusest, mis võimaldab meil puhanuna ärgata ja mäletada seda, mida eelmisel päeval õppisime. Tuleb välja, et une värskendav mõju johtub noradrenaliini-lainetest. Väga põgusaid ärkamisi kutsuvad aga esile norepinefriini-lained, mis on samuti mälu toimimiseks olulised.” Uurimus näitas, et kõige arvukamate sügavate noradrenaliini-nõgudega unegraafikutega hiirte mälu paranes magamise ajal. 

Nii une kvaliteet kui ka hulk mõjutavad olulisel määral mälutegevust. Eriti oluline on korralikult magada enne ja pärast õppimiskogemust, kuna see aitab mälu parandada. Üks uurimus näitas, et unevaegusega katsealustel oli õppemälu aktiivsus 40% madalam kui neil, kes said kaheksa tundi magada. 

Uurimus võib olla oluline medikamentoossete raviviiside kohandamise seisukohalt. Näiteks kergitavad mõned antidepressandid noradrenaliini taset organismis, mõjutades sellega nii uneintervalli kui ka mälu tööd. 

Toimetas Mart Kalvet

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.