Puhkamine on äärmiselt oluline, rõhutab Rikberg. Ta põhjendab, et kui inimene tunneb väsimust, siis põhjusega.

Talv on väga pime aeg ja see tähendab, et keha ei saa valguse näol energiat juurde, seega ei ole kevadine väsimustunne iseenesest üllatav. Oluline on kuulata oma keha ja mitte sellele vastu võidelda. Kui tunned väsimust, siis võta aeg maha ja puhka.

Väga oluline on jälgida, et öised unetunnid tuleksid täis ja kindlasti ei tohiks alahinnata tasakaalu töö ja puhkuse vahel.

Magamise juures peaks jälgima veel, et läheksid magama ja ärkaksid iga päev samal ajal. Seda ka nädalavahetustel, kuna unetundide kõrval on väga oluline ka une regulaarsus. Tihti on inimesed nädala sees unega väga regulaarsed, aga nädalavahetustel “premeerivad” ennast, on kauem üleval ja ärkavad ka hiljem. See aga soodustab rütmi paigast nihkumist ja tekitab omakorda väsimust.

Liigutamine on tähtis

Puhkamise kõrval on oluline ka liigutamine. Saabuv kevad loob ka aina enam võimalusi looduses liikumiseks ja treenimiseks.

Liigutamisena ei lähe arvesse ainult raske ja higine trenn, vaid ka näiteks tunnine jalutuskäik mere ääres või nädalavahetusel looduses olemine. Leia viise ja võimalusi, et end õue viia just valgel ajal.

“Värske õhk ja loomulik valgus võivad juba väga tugeva energialaengu anda,” kinnitab Rauno Rikberg.

Toitu tervislikult

Mis see tervislik toit siis on? Mida peaks sööma, et väsimus peale ei tuleks? Rikberg soovitab igasse toidukorda lisada hooajalisi puu- ja juurvilju. Ta märgib, et kindlasti ei peaks vältima ka liha.

“Mina soovitan eelistada näiteks rasvavaesemat kanafileed, mis on kehale kerge, aga samas saab vajalikud proteiinid kätte,” räägib Rikberg. Lisaks sisaldab kanaliha Rikbergi sõnul märkimisväärses koguses asendamatut aminohapet trüpofaani ja B5-vitamiini. Mõlemal on kehale rahustav toime, parandavad tuju ja aitavad õhtul paremini uinuda.

Treener soovitab lõuna- või õhtusöögiks teha näiteks kana meelepärases kastmes või pruuni riisiga ja sinna kõrvale serveerida värsket salatit. “Need on väga toitvad road, mis samas ei tekita söögikorra järgset väsimust,” lisab Rikberg.

Ära unusta suhtlemist

Sotsiaalne suhtlus on vaimsele tervisele äärmiselt oluline. Niisiis tasub pere ja sõpradega ikka kontakti hoida – kui kohtumine pole alati võimalik, siis telefoni või interneti vahendusel saab seda ikka teha.

“Kui midagi muud huvitavat ei ole rääkida, siis naljatlege sõpradega kasvõi selle üle, et päeva tipphetk on hammaste pesemine,” pakub Rauno Rikberg.

Ta lisab, et kindlasti saab jutustamise käigus jagada ka häid mõtteid, kuhu looduses minna või mida põnevat kokata ja läbi selle üksteise tuju üleval hoida.