“Täiskasvanute keskmine soovituslik uneaeg on 7-8 tundi. Samas on küllalt inimesi, kes vajavad väljapuhkamiseks pikemat või lühemat ööund. Une struktuur muutub kogu elu ja sarnaste unehäirete avaldumine lastel võib olla normaalne aga täiskasvanutel haiguslik,” ütleb dr Sõõru.
Mida saab parema une heaks ise ära teha?
“Magama jäämist häirivad päevasündmused, stress ja ärevus. Enne magamaminekut nutiseadmete kasutamine, neist kiirguv külm valgusspekter blokeerib une alguseks vajaliku melatoniini tootmist,” toob arst välja põhjuseid, mis uinumist segavad. “Heas vaimses tasakaalus elavad inimesed magavad paremini,” lisab ta.
Dr Sõõru sõnul muutuvad inimeste uneharjumused koos ühiskonna arenguga. “Tänapäeval magavad inimesed tervelt ühe tunni vähem kui 100 aastat tagasi, teevad vähem füüsilist tööd, liiguvad vähem, toituvad ebaratsionaalselt, rahustavad end õhtuti alkoholiga, sisustavad mugavuse nimel oma magamistuba televiisori ja muu tehnikaga. COVID-19 pandeemiaga hoogustunud kodukontorite laine on inimeste kehakaalu tõstnud, ka inimeste stressi ja ärevuse tase on ilmselgelt tõusnud,” loetleb arst.
Ta rõhutab, et kui liigume vähem, siis vajame ka vähem kaloreid. Samuti on äärmiselt oluline tagada endale hea unehügieen: magamistuba ja voodipesu peab olema puhas, aknal pimendavad kardinad ja televiisor tuleb magamistoast kohe välja viia.
“Hea une soovitused sõltuvad inimese vanusest. Soovitused on erinevad nii päeva-, öö- ja vahetustega tööd tegevale inimesele kui ka pikamaareisile minejale,” märgib dr Sõõru.
7 soovitust parema une heaks:
