„Perearst saab alustada kroonilise nohu puhul ravi hormonaalse ninaspreiga ja suunata esmastele allergiatestidele. Täpsemaks diagnostikaks ja vajadusel ravi tõhustamiseks saab perearst suunata inimese edasi allergoloogi ambulatoorsele vastuvõtule,“ ütles dr Luhamets.
Seejuures on hea teada, et mõningaid allergiaid on võimalik ka välja ravida. „Kui on teada konkreetne allergeen, siis selle vastu on võimalik teostada immuunravi, mis annab allergiasümptomite leevenemise või taandumise keskmiselt 7-10 aastaks. Immuunravi ise vajab järjekindlust, sest see kestab tavaliselt 4 aastat ja seda saab teha nahaaluste süstete või keelealuste tilkadena,“ selgitas dr Luhamets.
“Hetkel on immuunravi kättesaadavus Eestis piiratud,” nentis arst, kuid avaldas lootust, et lähiaastatel ravimitarne paraneb.
Kuidas allergiat ära tunda?
Dr Luhametsa sõnul on kevadel peamisteks allergeenideks varaõitsevad puud nagu sarapuu, lepp ja kask ning korvõielised, näiteks võilill. Kesksuvel võtavad õitsemise üle heintaimed ja umbrohud ning sügise hakul on olulisemad taas korvõielised, näiteks puju, ja erinevad hallitused.
Õietolmuallergikutel võib tekkida mitmeid erinevaid kaebuseid. „Esineda võib näiteks allergilist nohu, astmat ja allergilist konjuktiviiti ehk silma sidekesta põletikku,“ selgitas arst. Allergilise nohu sümptomid on vesine eritis ninast ja ninakinnisus, esineda võib ka valu siinuste piirkonnas ja lõhnataju kadu.
„Erinevalt viiruslikust nohust, mis tavaliselt möödub nädalaga, võib allergiline nohu kesta nädalaid või kuid. Allergiline nohu võib olla ka aastaringne probleem, kui inimesel lisaks õietolmuallergiale esineb ka näiteks tolmulestallergia. Õietolmuallergiale on iseloomulik sümptomite kordumine aastast aastasse sarnasel ajal, kui vastav allergeen on aktiivne,“ selgitas dr Luhamets.
