Kaotame valesti valitud eluviisi tõttu liiga palju elusid 

Tervise Arengu Instituudi teadlased tegid äsja kulu-analüüsi, mille tulemused on väga mõtlemapanevad. Kehalise inaktiivsuse põhjustatud haigustega seotud enneaegseid surmasid on Eestis üle 200, liigse kehakaalu ja rasvumisega aga ligi 650 aastas. Kui lisame siia veel otseselt alkoholiga seotud surmad, mida 2023. aastal oli üle 750, siissaame kokku ligi 1600 surma.  

1600 surma, mis on otsesemalt või kaudsemalt seotud inaktiivsuse, liigse kehakaalu ja alkoholi tarvitamisega. Ainuüksi need kolm riskitegurit hõlmavad kokku ligi 10% suremuskaotusest. 1600 elu aastas, igal aastal ja igal aastal üha rohkem. Siia lisanduvad veel joobes juhtunud õnnetused, uppumised, üledoosisurmad, vägivald ning muud sündmused, mis ka politsei ja päästeameti töölaudu täidavad. 

COVIDi kriisi ajal harjusime kõik ära sellega, et igal õhtul „Aktuaalses kaameras“ teatati, mitu inimest on viirusesse nakatunud ja mitu inimest on COVIDi tõttu surnud. See hoidis ühiskondliku kriisi ajal fookust ja tähelepanu olulisel teemal. Kas 1600 surma aastas on piisav, et need tihti „pehmeteks“ tembeldatud teemad nagu toitumine ja liikumine fookusesse võtta?  

Kas saame Eestis endale väikse riigi ja rahvana lubada seda, et me sõna otseses mõttes sööme ja joome ennast surnuks? Neist teemadest tuleb rääkida, palju rohkem ja tugevama häälega, sest me vajame Eesti püsima jäämiseks terveid inimesi.

Tervise hoidmine on meeskonnatöö 

Teame, et head tervist ning tervist toetavat käitumist ei taga üks ja ainus võluvits. Pole ka sellist ühte ja ainust osapoolt, kes kõigi tervist mõjutavate tegurite eest vastutaks. Tervise hoidmine ja edendamine on meeskonnatöö ja 80% sellest tööst toimub väljaspool tervishoiusektorit. Tervisliku elu vundamenti tuleb laduda juba maast madalast ning seda ei saa teha üksi. 

Me teame ka seda, et ainult teadlikkusest ei piisa, kuigi see aitab. Täpselt nii, nagu usutavasti praktiliselt kõik teavad, et suitsetamine põhjustab vähki, aga mitte kõigil ei õnnestu sellest harjumusest vaid selle teadmise toel vabaneda, nii on ka liikumise ja toitumisega. Me ilmselt teame ka kõik seda, et tuleks süüa viis peotäit puu- ja köögivilja päevas ning piirata nn rämpstoidu ja maiustuste söömist. Kas me aga ka selle teadmise järgi käitume? Reaalsuses oleme siiski kõik vaid inimesed, oma harjumuste ja sooviga end hästi tunda – kohe, siin ja praegu.  

Ebatervislikud valikud maksame ise kinni 

Mainitud kurb statistika näitab selgelt, et me ei tee hetkel riigina piisavalt selleks, et toetada Eesti inimeste tervislikke valikuid. Ning kurb tõsiasi on seegi, et maksame selle mittetegemise ühiselt kinni. Juba mainitud värske uuringu tulemused näitavad, kui suur on kehalise inaktiivsusega ja ülekaalulisusega seotud kulud riigile.  

Sealjuures ei hõlma uuringus näidatud summad isegi kõiki ühiskondlikke kulusid, mis on seotud vähese liikumise ja ülekaalulisusega. Siiski räägime sadadest liiga vara lõppenud eludest ja sadadest miljonitest eurodest aastas.

Toon ühe näite konkreetsest lahendusest. TAI on Eesti oludele kohandanud ennetusprogrammi, mida viiakse ellu lasteaedades laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamiseks. Selle Norra riigi toetusest rahastatud ennetusprogrammi nimi on „Seikluste laegas“ ja selle toel saab lapsi juba varases eas nügida tervislikuma eluviisi poole, vähendades istumise aega, õpetades liikuma, janu korral magusate jookide asemel vett jooma ja harjuma tervisliku toidulauaga.

See on vaid üks näide algatusest, mis aitab, kuid teha on vaja selgelt rohkem. Keskkond peab toetama tervist ja tervislikke valikuid.